Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/111

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, lk111.jpg



III. Kesk aeg.

1. Maawalitsejad.

Sel ajal, kui Liiwimaa Poola ülema walitsuse all seisis, walitsesiwad Poola kuninga poolt määratud maawalitsejad maad. Esimeseks maawalitsejaks nimetati 1562 Gotthard Kettler. Aga see andis juba 1566 ameti käest ära ja walitses üksnes weel oma Kura hertsogi-riiki. Kettleri asemele sai 1566 Poola suurmarshall Johann Hodkewitz[1], kes wäga waljusti walitses ja suurest hulgast mõisnikkude õigustest midagi lugu ei pidanud. – Weel Johann Hodkewitzi walitsuse ajal läks kuningal Sigismund II. Augustil Lublini riigipäewal 1569 korda, Poolamaad Leedumaaga jäädawalt ühendada, mis läbi ka Liiwi ja Kuramaa üheks, ilmalahutamata Poola riigi jaoks saiwad. Sigismund August suri, ilma et lapsi järele oleks jäänud, aastal 1572 ära ja temaga saawad Jagelloni kuningad otsa, kes 1386 kuni 1572 Poola troonil istunud. Aastal 1572 hakati Poolamaal kuningaid walima, ja see wiis wältas kuni Poola riigi lõpetuseni 1795.


2. Hertsog Magnus.

Hertsog Magnus oli iga wiisi oma ostetud, kitsaid maid katsunud laiendada. Kõik ta nõud oliwad tühja läinud; ka Poola

  1. Johann Hodkewitzi järele sai 1582 piiskopp Georg Radziwil (hiljem kardinal) ja selle järele 1603 Johan Karl Hodkewitz maawalitsejaks.