Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/120

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 120 –

all, kes 1645–76 walitses, sõda tõusnud. Sellepärast tungisiwad wenelased uueste Eesti ja Liiwimaale, piirasiwad Riia ümber ja lasksiwad suurtükkidega (1656), aga ei saanud ometi ära wõtta. Tartu ja Kokenhusen aga sattusiwad 1656 jälle wenelaste kätte. Juba mõni kuu enne Oliwa rahu oliwad rootslased wenelastega rahu pärast kaupa teinud esmalt Tomsdorfis, Riia ja Kokenhusi wahel ja selle pääle ühes külas Pikasilla lähedal lõune pool Wõrtsjärwe ääres. Et wenelased Liiwimaad tagasi ei tahtnud anda, päälegi weel Ingerimaad ja Karjalat nõudsiwad, wältas rahutegemine kaua aega. Alles juuni kuus 1661 sai Stolbòwa rahu (1617) põhjusel Kardi mõisas Eesti ja Liiwimaa piiril rahu tehtud. Eesti ja Liiwimaa jäi Rootsi kätte, kellel Wenemaa ka Ingerimaa (praeguse Peterburgi kubermangu) Käkisalme kindlusega Soomes tagasi pidi andma. Sellega oli Wenemaa Läänemerest täiesti lahutatud. Kõik sõjariistad, sõjamoon ja muud sellesarnased asjad, mis nende Liiwimaa lossides ja linnades leidus, kust wenelased wälja pidiwad minema, jäiwad sinna maha. Nõnda leiti hiljem Kokenhusist üksi 21 suurtükki, millel suuremalt osalt kõigil tsaar Joann IV. nimed pääl oliwad.


3. Wiimne Rootsi aeg.

Ordo ajal põrmu surutud talupoeg leidis Rootsi walitsusest õlekõrre, mille najale toetades ta pääd põrmust püsti püüdis tõsta. Rootsi walitsus ihkas ülemale ja alamale ühesugune hoolekandja olla, ihkas meie kodumaal rängas pärisorjuses õhkawat talupoega Rootsi emamaa wabade talupoegade sarnaseks muuta, alama seisuse elu korda kergitades ja hariduse saamist kõigele rahwale kättesaadawaks teha katsudes. Kuid paraku sidusiwad sagedad sõjad Rootsi walitsuse käed kinni; palju toredaid kawatsusi ei pääsnud rahupuudusel kirjutuselaualt kaugemale. Sellegipärast loeb meie rahwas Rootsi aega hõbekirjadega kirjutatud lehekülgedeks ajaloos, kuna ülema seisuse meelest needsamad leheküljed mustana paistawad, ühtlasi mõrudaid mõtteid sünnitades. Ilmus ju Rootsi walitsus pilli ülema seisuse käest ärawõtma, wägiwaldsi omandatud õigusi kärpima ja see teguwiis süütas ülemas seisuses wihatule Rootsi walitsuse wasta põlema. Ülema seisuse majanduse politikat puutudes pistis walitsus pää mesilaste pesasse, kas määratu kära, müra tekkis.

Sagedad sõjad kurnasiwad Rootsimaa, tühjendasiwad riigikassa põhjani, saatsiwad riigi pankroti läwele. Kergemeelsed walitsejad raiskasiwad riigiwarandust, mõisu helde käega ülematele elu-