Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/125

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 125 –

Kui rootslased Narwas nelikord suurema wenelaste sõjawäe pääle wõidu oliwad saanud, läks Karl August II. wasta, kelle sõjamehed Riia kallale kippusiwad. Poolakad ei wõtnud Riia ümberpiiramisest ega teistest wõitlustest osa, sest et August II. ilma Poola seisuste käest luba küsimata sõda oli alustanud; sellepärast ei olnud temal muid kui üksnes Saksi sõjamehed, keda kindral Flemming juhatas. Pääleselle wõtsiwad sest sõjast juhatajatena weel Patkul, Paykul ja Carlowitz osa. Dünamünde kindlus, kus Rootsi ooberst Budberg asus, wõeti 1700 sakslastelt tormiga ära, kus juures kindral Carlowitz surma leidis. Kui Patkul ja Flemming Riiast kuni Wõnnuni ja Ronneburgini oliwad käinud, läksiwad nad Warsawi tagasi, et kuningas Augustil käe pärast olla, ja andsiwad Saksi sõjawäe Liiwimaal kindral Paykuli hooleks. Waheajal kogusiwad endid Rootsi sõjamehed Wiljandisse kindral Welling'i ja Maydeli alla kokku. Wiimane sai waenlaste pääle Wõnnus wõidu ja tungis Riia poole. Sakslased põgenesiwad eest ära ja läksiwad Paykuli pääkantsidesse warjule. Kui Welling lähemale tuli, põgenesiwad nad koguni üle Wäinajõe. Kuna Welling sõjawäega Ruhja poole tagasi läks, tuli kuningas August ise uue sõjawäega Riialinna ette, kus Liiwimaa kindralkuberner Dahlberg seisused kokku oli kutsunud nõu pidama. Wiiepäewalise ilmasjata laskmise järele pandi sõjariistad käest ära ja jäeti ümberpiiramine järele. Poolamaale tagasi minnes piiras August Kokenhusi lossi ümber, mille Rootsi ülem Stein ilma mõõga hoobita tema kätte andis. Stein pidi selle eest wangis surema.

Narwa lahingu järele (1700) oli Karl XII. Tartu maakonda Laiuse lossi talwekorteri läinud, kus ümberkaudsel maal sõjawäe ülespidamise pärast wäga kibe lugu käes oli. Liiwi-Wene piirisid pani Karl ooberst Schlippenbachi warjama, kes sakslaste kätte sattunud Marienburgi jälle tagasi wõitis. Kewadel 1701 tuliwad Rootsimaalt Tallinnas uued sõjamehed maale ja ühendasiwad endid Tartu maakonna meestega. Nüüd tahtis Karl Liiwimaad Saksi sõjameestest puhastada. Saksi kindral Steinau katsus Kokenhusis rootslaste wastu panna, aga sai kuninga poolt juuni kuus 1701 käsu, lossi wastu taewast põrutada, kui waenlased ligidale tulewad, ja üksnes pahemat Wäinajõe kallast kaitseda. Pea tuli ka würst Repnin Wene sõjawäega Kokenhusi, kui Steinau Saksi sõjawäega weel paigal seisis. Selle aja sees tungis Karl Tartu maakonnast juuni kuus 1701 Riiga, kuhu ta 7. juulil jõudis. Kui Steinau seda kuulda sai, läks ta jõge mööda alla ja jäi Riia lähedale pahemale Wäinajõe kaldale seisma. 9. juulil läks Karl umbes weerand penikoorma maad Riiast salaja üle jõe, sest ta oli hulga õlga