Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/126

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 126 –

ja muid asju põlema pannud, mille suitsu tuul üle Wäinajõe ajas, ja lõi Saksi sõjawäe põgenema. Terwe sõjalaager ja 2000 meest sattusiwad rootslaste kätte. Wenelastest ei olnud enam kui 4000 meest lahingus; teised oliwad wõitluse päewal würst Repnin'iga weel kaheksa penikoormat Riiast kaugel. Ka Dünamünde kindluse wõtsiwad rootslased Saksi sõjameeste käest jälle ära. Riia lahingu järele (1701) ühendas Repnin oma sõjawäe küll Birseni tagasi minewa Saksi sõjawäega Steinau all, aga lahutas Birseni jõudes ometi jälle ühest ära. Steinau läks sellepääle Saksi sõjawäega Poola-Preisimaale, Repnin oma wenelastega Pihkwasse. Kui kuningas Karl sõjawäega sellepääle Kokenhusi jõudis, mis weel Saksi sõjameeste käes oli, lahkus Saksi ooberst Bose lossist ja laskis selle 1701 wastu taewast põrutada.

Nõnda oli Liiwimaa Saksi sõjameestest täiesti puhastatud. Karl XII. tungis nüüd ilma keelmata oma waenlast Augusti taga ajades Kura, Poola ja Saksimaale. Miitawi ja mitu Kuramaa linna wõeti 1701 ära ja pandi rootslased kindral Löwenhaupt'iga neid hoidma, sest et Kura hertsog Ferdinand Riia ümberpiiramisest ja lahingust osa oli wõtnud. Kuramaa jäi kuni tähtsa Poltàwa lahinguni 1709 rootslaste kätte. Kui Karl Poolamaale läks, tegi Warsawilinn temale wabatahtlikult 1702 wärawad lahti. Ta wõitis warsti sellepääle Augusti sõjawäe Klissowis ära, sai Kraakau oma kätte ja lõi Saksi sõjawäe 1703 weel korra Pultuskis. Ka Preisi linnad Dantsig, Elbing ja Toorn sattusiwad rootslaste kätte. Poola riigipäewal lasti Karl XII. nõudmise pääle Poola kuningas August lahti ja tõsteti tema asemele Stanislaus Lescinsky Poola trooni pääle. Karl tungis sellepääle Shlesiast läbi Saksi riiki ja jäi Leiptsigi lähedale Altransteeti laagrisse, kus 1706 rahu tehti, mis läbi August II. Poola kuninga ametist lahti saama ja Stanislaus Lescinskyt uueks ja korralikuks kuningaks pidi tunnistatama. Pääleselle tegi ta Karl Augustile weel kohuseks Wenemaaga mitte enam sõprust pidada ja kõik Rootsi wangid ja jooksikud tagasi anda. Wiimaste hulgas oli ka Patkul, keda Peeter kui oma saadikut asjata tagasi nõudis. Kui rootslased edasi läksiwad, wõtsiwad nad Patkuli ligi, andsiwad Kaasimiri kloostris (8 penikoormat Poseni linnast) sõjakohtu alla, mõistsiwad hukka ja tegiwad ratastega tema elule 1707 otsa.

Waheajal ei olnud Peeter mitte laiselnud. Kuna Karl Augustiga sõdis, wõttis ta suurema hulga Läänemeremaid enese alla. Juba septembri kuus 1701 katsusiwad wenelased Räpinast ja Rõugest edasi tungida, aga aeti rootslaste poolt ometi tagasi. Detsembri kuus oli Sheremetjewil parem õnn: sai Erastweres Kanapää kihel-