Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/128

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 128 –

Peetri oma plaani järele algas uue kindluse ehitus, mis 400 sülda pikuti ja 200 sülda laiuti läbi mõõta oli; Menshikowi, Trubetskoi ja mõne muu hooleks jäi edasiehitus ja walmistegemine. Tsaari enese jaoks ehitati puust 9 sülla pikkune ja 3 sülla laiune maja. Pääle köögi ja eestoa oli sel majal weel kaks tuba tsaari ja tema teenrite jaoks. Katarina laskis selle majale, et see mälestuseks tulewasele põlwele jääks, kiwist maja ümber ehitada. Esimesed tulewase päälinna asujad, oliwad ärahäwitatud Nüenshantsi kindluse inimesed. Esimeseks Peterburi kuberneriks sai Menshikow.

Waheajal oliwad Sheremetjew ja kindral Werden mai kuus 1703 Jaama lossi ärawõtnud, mis kolm penikoormat Narwast kaugel oli, kindluseks ümber muutnud ja temale Jamburgi nime annud. Juuli kuus 1703 tungis Sheremetjew Ingerimaalt Soomemaale, kus Süsterbekis, 8 penikoormat Wiiburist kaugel, taplus tõusis. Rootslased saiwad sääl löödud ja taganesiwad Wiiburisse warjule. Aga wenelased pöörasiwad ümber, läksiwad üle Newa tagasi ja tungisiwad weel septembri kuus 1703 Eestimaale Rakwere juurde. Schlippenbach läks Tallinna müüride taha warju otsima.

Et Peterburi mere poolt küljest warjata, laskis Peeter oktobri kuus 1703 Soome lahesse Kotlini saare pääle, umbes 25 wersta Newa jõe suust kaugele Kronshloti kindluse ehitada, mis hiljem (1721) Kronstadti ehk Kroonlinna nime sai. Kindluse ehituse ajal mõõtis Peeter ise mere sügawust ja laskis kõige mõnusamate kohtade pääle kantsid teha.

Aastal 1704 anti Tartu ümberpiiramine Sheremetjewi hooleks, kes Pihkwa kubermangus talwekorteris oli ja säält warsti käsku täitma tuli. 14 laewa, mis rootslastel Emajõe pääl oli, pidiwad seda keelama, et Tartut selle külje päält ümber ei wõiks piirata. Aga Wene kindral Werden sundis ühe kitsa koha pääl (3 penikoormat Tartust) mõlemale kaldale üles säetud sõjameestega laewad kõik ükshaawal alla heitma, Rootsi ülem Löscher, kel enam pääsmise lootust ei olnud, põrutas 4. mail 1704 oma laewa wasta taewast, nagu kahe aasta eest Hökeflykt Emajõesuus oli teinud. 5. mail piiras Sheremetjew oma sõjameestega Tartu ümber. Werise wõitluse järele andis Rootsi ülem Skytte Tartu 14. juulil 1704 wenelaste kätte. Kümme päewa hiljem wannuti linna Jaani kirikus tsaarile truuduse wannet. Kolm Wene rügementi jäiwad Tartu paigale; teised, kelle arwu linna ümberpiiramise ajal 30,000 pääle arwati, tõttasiwad 25. juulil Narwa poole, keda Ogilvy ümber piiras.