Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/129

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 129 –

Narwa Rootsilinna walitseja lindral Rudolf Horn, keda Peeter ilmaasjata alla heita käskis, pani mehiselt wastu, ehk küll sõjamehed ja kodanikud sellepärast palju wiletsust tundsiwad. 20. augustil 1704 wõttis feldmarshal Ogilvy kindluse tormiga ära. Et wihased Wene soldatid linnas rööwida tahtsiwad, pidiwad ülemad ise neid wõimusega käsku kuulma sundima. Peeter sõitis ise, mõõk käes, ratsa kõik uulitsad läbi ja karistas, kus ta ial leidis, kurjategijaid. Sellepääle läks ta Narwa bürgermeistri Götte majasse, wiskas werise mõõga laua pääle ja ütles: „Ärge kartke midagi, see on Wene, aga mitte Saksa weri.“ Kindral Hornile andis ta mõnusa kõrwalopsu ja ütles: „Sinu süü on see ilmaaegne were ärawalamine; et sul enam pääsmist ei olnud, oleksid sa ammu juba walge rahulipu ülesse pidanud tõmbama.“ Kui linn sel kombel augusti kuus 1704 wenelaste kätte oli saanud, anti kindral Chambers'ile, kes ümberpiiramise ajal isiäranis waper olnud, Andrease orden, aga teistele ülematele mälestuserahad. Menschikow, keda hiljaaegu würstiks tõstetud, pandi Narwa walitsejaks ja Ingerimaa kuberneriks.

17. augustil heitis Rootsi ülem Stiernstrahl Iwangorodis, mis tema hooleks oli usutud, pika wastupanemise järele wenelaste alla. Rootsi soldatid lasti wälja; nad ruttasiwad Tallinna poole, aga tee pääl tuliwad wenelased Rakwerest nende kallale ja lõiwad nad põgenema. Kaks aastat hiljem, 1706, selsamal ajal kui kuningas Karl Altransteetis oli, tungis Wene kindral Apraksin Soome maale ja wõttis Karjala päälinna Wiiburi ära. Ka Käkisalme kindlus langes selsamal aastal wenelaste kätte ja sellega oli terwe Karjala ära wõidetud.

Wiimaks jõudis otsuse andew 1710 aasta kätte, mil suuremad linnadki, nagu Riia, Pärnu, Kuresaar ja Tallinn wenelaste omaks saiwad. Riia ümberpiiramine algas 14. nowembril 1709 ja wältas kuni 4. juulini 1710. Kõige esmalt tuli nowembri esimestes päewades feldmarshall Sheremetjew linna 30,000 mehega ümberpiirama; aga juba 9. nowembril ilmus Peeter ise ja käskis linna wabatahtlikult alla heita. Seda ei wõtnud Riia kodanikud kuulda. Et talw ligidal oli, ei tahtnud wenelased sel aastal (1709) enam linna tõsiselt ümber piirama hakata. Kui mõni suurtüki kuul linna oli saadetud, et linnarahwale hirmu teha, läks Peeter ise Wenemaale tagasi, aga sõjawägi jäi talwekorteri. Sheremetjew wõttis seks talweks Miitawis aset, jättis ratsamehed Liiwimaale Riia lähedale, jalamehed aga jagas ta Kuramaa küladesse ära. Würst Repnin oli nende sõjameeste üle, kes linna teed talwel igalt poolt kinni pidiwad hoidma. Repnin wõttis enesele selletarwis