– 131 –
Alles Uuelinna rahu läbi jäiwad 1721 Eesti- ja Liiwimaa Wenemaa kätte. Nüüd oleme näinud, kudas wenelased Eesti ja Liiwimaa peremeesteks saiwad, waatame weel lühidalt Karl IX. pääle, keda me wiimati Altransteeti jätsime.
Altransteeti rahu järele tahtis kuningas Karl, sest et Friidrih IV. ja August II. juba wõidetud oliwad, ka kolmanda waenlase Wene tsaari Peetri kallale minna. 44,000 mehega tõttas Karl Saksi riigist otsekohe Moskwa poole. Juba oli ta Smolenskisse jõudnud, kui kasakate päämees Maseppa temale nõu andis Moskwa minemise asemel Ukraine maale tulla. Maseppa tahtis Ukrainet, mis wenelastele maksu maksis, tsaari alt lahti teha ja ise kuningaks hakata. Karl XII. abiga arwas ta selle nõu korda minewat ja kutsus teda seepärast Ukrainemaale enese juure. Karl kuulis ta juttu, ja see tõi temale hukatust. Peeter ise tuli 65,000 mehega teda taga ajama; 8. juulil 1709 tõusis tähtjas Poltáwa lahing, kus roots suutumaks ärawõideti. Karl põgenes sellepääle Türgimaale Benderi linna, kus Maseppa weel selsamal aastal (1709) ära suri.
Poltáwa lahingu järele tõusiwad Rootsi waenlased uuesti üles: August nimetas Altransteeti rahu tühjaks ja tungis 13,000 mehega Poolamaale; Stanislaus Lescinsky pidi esmalt Pommerimaale ja säält Benderi Karl XII. juurde põgenema; August astus Wene abiga jälle Poola troonile; Peeter isi läks Poolamaale ja uuendas Augustiga sõprusesääduse (1709); ka Friidrih V. tegi Peetriga ja Augustiga sedasama, kuulutas 1709 rootslastele sõda ja saatis sõjawäe Rootsimaale. Wenelased tungisiwad Eesti ja Liiwimaale ja oliwad 1710, nagu enne nimetatud, juba nende maade peremehed. Karl katsus Türgimaad sultan Ahmet III. Wenemaa wastu mässama ajada. Aastal 1710 kuulutati tõesti Türgi poolt Wenemaale sõda. Et Moldau ja Walahi würstid tsaarile abi lubasiwad, tungis Peeter 40,000 türklase wasta. Aga Walahi würst ei pidanud sõna ega annud mingisugust abi. Seeläbi sattus Peeter kitsikusse; Türgi sõjawägi 200,000 suur, piiras teda Pruti jõe ääres 1711 ümber. Ses suures hädas saatis Peetri abikaasa Katarina abi, kes kalliste kingitustega Türgi sõjawäe ülema rahu tegema meelitas. – Karl XII. alalise nõudmise pääle kuulutas sultan 1712 uuesti Wenemaale sõda, aga Inglise ja Hollandi abiga tehti Türgimaa ja Wenemaa wahel 25 aasta pääle rahu. Wiimaks hakkas sultan nõudma, et Karl Türgimaalt ära läheks ja lubas temale wõlgade tasumiseks 60,000 taalrit anda. Rootsimaal oli 1713 riigi nõuumeeste soowi pääle Karl XII. õde Ulrike Eleonore walitsuse oma kätte wõtnud. Kui
