Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/137

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

– 137 –


nes hertsogide puusärgid hauawõlwis läbi sorisiwad ja surnutele ligi pandud kallid asjad ära wõtsiwad. Kui rootslased Kuramaalt ära oliwad läinud, tuli Wene kindral Bauer 20,000 mehega nende asemele. Selle wahetuse läbi wõitis Kuramaa üksnes nõnda palju, et wenelased mitte waenlased ei olnud, waid sõbrad, kes maad rootslaste eest kaitseda tahtsiwad. Elutarwituste puuduse pärast lahkusiwad wenelased pea Kuramaalt ja jätsiwad teda kuni Poltawa lahinguni 1709 rootslaste kätte. Siis aga tungis Wene kindral Sheremetjew oma meestega Liiwi ja Kuramaale.

Friidrih Wilhelmi eestkostjaks walitud Ferdinand oli juba 1701, kui ta rootslasi Wenemaale nägi tungiwat, ära põgenenud ja walitses nüüd Dantsigist Kuramaad. Ka Friidrih Kasimiri lesk oli oma pojaga, hertsog Friidrih Wilhelmiga, põhjasõja hakatusel juba Kuramaalt lahkunud. Friidrih Wilhelm sai Baierimaal Baireutis kaswatatud, studeeris Erlangenis ja tuli sellejärele, kui teda Kuramaal täisealiseks tunnistatud ja walitsust tema kätte pakutud, 1710 koju tagasi. Ta heitis Peeter Suure sugulasega Anna Joànowna'ga abielusse, kes hiljem Wenemaa keisrinnaks sai. Nad laulatati 31. oktobril 1710 Peterburgis paari, esmalt Greeka ja siis Lutheruse usu kombe järele. Kui Friidrih Wilhelm Peterburgist tagasi tuli, suri ta Kipen'is (teises jaamas Peterburgist) jaanuari kuus 1711 ära. Tema surnukeha wiidi Miitawisse ja pandi lossi wõlwi alla teiste kõrwa. Noor lesk elas selle pääle pea Miitawis, pea maal mõisade pääl, kuni ta 1730 Wene keisrinnaks sai.


6. Hertsog Ferdinand, 1711–37.

Friidrih Wilhelmi surma järele oli tema onu ja endine eestkostja Ferdinand Kettleri suguseltsis ainuke pärija. Ferdinand sai 1711 Kura hertsogiks, aga oli juba 56 aastat wana ja weel mitte abielusse heitnud. Kettleri suguseltsi otsasaamine ei olnud selle pärast enam kaugel. Et Ferdinand wennapoega Friidrih Wilhelmi weel alaealiseks pidanud – üksi Kura ülemad nõumehed oliwad printsi täisealiseks tunnistanud – ja sellejärele tema säädmisi mitte õigeks arwanud, läks ta Kuramaa seisustega tülisse, kes teda tagasi tulla lasta ei tahtnud. Ferdinand pidi wiimaks ära põgenema ja eluotsani (1737) Dantsigis elama. Et maal mitmesugused segadused walitsesiwad, palusiwad Kuramaa mõisnikud Poola kuningat, et ta ühe kommissioni asutaks, mis tülidele otsa teeks. Seesugune komission asutati 1717 Miitawisse. See andis otsuse, et walitsus hertsog Ferdinandi käest ära wõetagu ja Kuramaa ülemate nõumeeste kätte antagu. Sel kombel saiwad siis ülemad nõu-