– 139 –
asja nõnda kaugele, et Biron 1740 Siberisse saadeti. Kuramaa jäi sel kombel 1740–58 ilma hertsogita; kuningas August andis hertsogiriigi walitsuse jälle Kuramaa ülemate nõuumeeste kätte. Ehk Bironi küll wihati, palusiwad mõisnikud ometi tema pärast armu, aga seda palwet ei wõetud kuulda.
8. Hertsog Karl 1758–63.
Wenemaa loaga sai 1758 kuninga Augusti poeg Saksi prints Karl Kuramaa hertsogi riigi omale lainuks. Uus hertsog sõitis weel selsamal aastal Miitawisse ja walitses kuni 1763. Kui keiserinna Elisabet 1761 ära suri ja Peeter III. trooni pääle sai, sai hulk wangisid Siberis oma süü andeks ja tuliwad tagasi; nende hulgas oli ka Biron. Et hertsog Karl Wene sõjawäge, kes seitsmeaastase sõja wõitlustest osa wõtnud, koju tagasi minnes 1762 Kuramaalt läbi minna ei lasknud, andis sellepärast wihaseks saanud keiserinna Katarina II. uuesti Kura hertsogiriigi walitsuse Bironi kätte, kes warsti selle järele 1762 Miitawisse sõitis. Hertsog Karl pidi Bironi eest taganema, sest et sellel Wene sõjawäed abiks oliwad.
9. Hertsog Ernst Johann Biron teist korda Kura troonil 1763–69.
Bironil oli teist korda hertsogiks saades hulga waenlastega, isiäranis Poolamaa ja prints Karli sõpradega wõidelda. Selle eest, et Wene sõjawäed teda awitasiwad, pidi ta lubama: läbi marssiwaid Wene wägesid säetud hinna eest ülewel pidada, Wene saadikule Miitawis prii korteri anda ja Miitawis Wene kiriku ehitada lasta. Ülematele nõumeestele pidi ta tõotama, et ta Kuramaale elama jääb ja oma poja, Kuramaa troonipärija, Wene teenistusest ära wõtab. Waewalise walitsuse järele tegi Biron 1768 wiimaks testamendi ja määras ses oma poja Peetri uueks Kura hertsogiks. Selle testamendi kinnitas Poola kuningas Stanislaus Poniatowsky 1769. Weel selsamal aastal, 1769, andis Biron hertsogi ameti poja Peetri kätte ja elas kunni 1772 ilma kärast eemal. Pisut enne surma oli temal weel see rõõm, et ta uude lossi elama wõis minna, mis tema käsu pääle oli ehitatud.
