Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/147

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 147 –


ega kinkida, kui talupoeg ise seda ei soowi. 2) Talupoja warandus on talupoja päralt; talupoega ei wõi kohast wälja tõugata, kui talupoeg maksud ära maksab. 3) Talupojalt ei wõi rohkem nõuda kui maksuraamatusse määratud. 4) Talupoega wõib küll karistada aga 5) Talupoeg wõib ülekohtu pärast kohtusse kaebata.

Parun Schoultz wiibis maanõuniku põlwes mõne aja Peterburis ja nõudis sääl meie maa olude uuendamist. Keiserinna Katarina sõitis 1764 ise meie maale siinsid olusid üle waatama. Kui palju ta neid tõesti tundma õppis, on raske ütelda. Igapidi andis ta kindralkuberner Brownele Riias käsu maapäewalt 1765 talupoegade elu kergitust nõuda. Maapäew lubas poole suuga kergitusi ette wõtta, aga koju tagasi jõudes oliwad lubajatel lubamised unustatud. Palju enam kaebasiwad mitmed maapäewa isad, uued õigused teha talurahwa rahutumaks. Parem olla, kui kõik olud wana wiisi jääda. Ei ole siis ime, kui peaaegu igal pool talupoegadega endist wiisi ümber käidi. Elujärje parandamine jäi ainult paberile.

Eestimaal püüdis mõni mõisnik talurahwa põlwe ometi parandada. Wigala parun Üksküll andis 1789 oma rahwale seaduse raamatu ja pea ka parun Toll Ääsmäe ja Pajaka wallale. Paar aastat hiljem pani parun Stackelberg Allikul ja Rawakülas Wigala seadusi maksma. Ses seaduse raamatus ilmuwad needsamad nõudmised, mis Schoultzi seaduse raamatus. Pääleselle määratakse Wigala seadustes talupoja seisusest liikmetega wallakohus. Wiimaks nõutakse, et lapsi mõisa poolt asutatud kooli saadetagu. Kuid kõik need üksikud eluparandused jäiwad hüüdja hääleks kõrwes! Mujal mängis orjus oma trumpässa wälja.


3. Wennaste kogudus.

Uinuwasse koguduste elusse tõi ärkamist ja tegewust Herrnhut, tõi sakste saalidesse, tõi talurahwa tubadessse. Nagu torm murdis ta siin põliseid puid, kaswatas sääl uusi künkaid. Nagu kulutuli käis uus liikumine meie kodumaast läbi, nagu torm tõstis ta mere laenetama, waimuliku elu mere keema. Kaua aega awaldasiwad weel laened mõju. Rahwa elu sai korraga uue pöörde, waimulik elu hõiskas, ilmalik jäi wana wiisi põdema.

Silesias oli grahw Zinzendorf 1722 tagakiusamise pärast kodumaalt wäljarännanud Määri wennad oma mõisa wasta wõtnud neile asupaika andes. Armastuse põhjale rajas ta sääl Määri wendade seas uue koguduse. Pea hakkasiwad wennad Herrnhudist wäljarändama ja Herrnhudi eeskujul mujalegi kogudusi