– 156 –
neid nagu sõimunimedeks. Nagu pilge esines tihti priinimi linnupriile! Talupoeg esines auusõna pääle tornist wallale lastud, politsei ülewaatuse all seiswana wangina.
5. Sõjakõminad 18. aastasaja lõpul ja 19. aastasaja algusel.
Põhjasõja lõpuga wõttis rahu meie kodumaal aset ja on sest ajast saadik alati armsaks kodakondseks jäänud. Ainult korda kolm rikuti wiimase 200 aasta jooksul ta waikust ja seegi rikkumine sündis enam weel kui maal. Kaugelt üksi kuulsiwad meie rahwad sõjawankri mürinat.
Rootsimaa ei wõinud Eesti ja Liiwimaa kaotust unustada. Oli ju meie kodumaa Rootsi wiljaait. Wiljaaidast ilma jäämine lõi omanikkudel walusa hoobi. Üht lugu mõtlesiwad nad selle wiljaaida tagasisaamise pääle. Kui Wene walitsus 1787 Türgimaaga sõda alustas, arwas Rootsi kuningas Gustaw III. paraja silmapilgu tulnud olewat meie kodumaad enesele tagasi kiskuda. Teades, et Wene maa ja merewägi türklaste wasta wälja saadetud, lootis Rootsi kuningas ettewõtet hõlpsalt korda minewat, seda enam, et Wene wastalised riigid Rootsimaale tarwikorral abi tõotasiwad anda. Sel põhjusel astus Rootsi kuningas Gustaw III. 1. juulil 1788 korraga nõudmisega wälja: Wenemaa andku Rootsile Soomemaa Sõstarjõeni tagasi, kaotagu Läänemere merewäe ja tehku türklastega rootslaste wahemeesteks heitmisel rahu. Niisugusid nõudmisi ei wõtnud Wene walitsus kuulda. Sest siis sõda tekkiski.
Kuningas Gustaw III. nõu käis Läänemere merewäe häwituse ja Peterburi ärawõtmise pääle. Wene sadamaid kaitses wäike kojujäänud merewägi. Muist seisis sest Tallinna, muist Kroonlinna all. Tallinna all seiswa merewäe juhatus anti admiral Tshitshagowi hooleks. Tshitshagow pidi Tallinna laewu Kroonlinna laewadega ühendama ja rootslasi nende kodu üles otsima. Tshitshagow purjutas mitmel korral Tallinna alt merele, puutus rootslastega kokkugi, aga suuremat wõitlust ometi ei tõusnud. Ilma iseäraliku sõdimise tagajärjeta läks 1789 aasta mööda.
Järgmisel aastal tahtsiwad rootslased Wenemaale walusaid haawu lüüa. Enestele inglastelt ja preislastelt rahalikku abi muretsedes walmistasiwad nad hoolega uue sõja wasta. Rootsi kuningas tahtis kõigepäält admiral Tshitshagowi laewastikku Tallinna all wõita ja siis edasi päälinna kallale minna. Enne ometi kui rootslased Tallinna laewastiku kallale julgesiwad tungida, läksiwad nad Paldiskile külalisteks. Märtsi kuus 1790 ilmusiwad Rootsi
