Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/158

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 158 –


ei tahtnud inglased ilma saagita jääda. Ilma mingisuguse põhjuseta tungisiwad inglased Kopenhageni kallale, wõtsiwad linna, häwitasiwad Daani laewastiku. See ülekohtune tegu sundis Wenemaad inglastele 1807 sõda kuulutama. Inglaste nõusse heitsiwad rootslased. Inglaste abiga lootsiwad nad korda saata, mis neil omast jõust korda ei läinud.

Ehk küll Wene laewastik takistada püüdis, ei jõudnud ta ometi Inglise laewastiku ühenemist Rootsi laewastikuga keelda. Ühendatud laewastik tungis Wene laewastiku kallale. Wiimse laewastiku juhataja admiral Hanõikow käskis Wene laewastikku Paldiski sadamasse warjule purjutada. Pakrisaare juures jäi Wene laew „Wsewolod“ põhja kinni. Admiral Hanõikow püüdis küll Wsewoldi päästa, aga et Inglise ja Rootsi laewastik talle järele tuli, ei aidanud tal muud nõu kui pidi eest ära Paldiski sadamasse purjutama. Waenlased asusiwad kohe Wsewolodi kallale, paniwad Wsewolodile tule otsa. Paldiski sadamasse ei julenud waenlased ometigi kallale tulla. Selle eest jäiwad nad Pakrisaarte ligidal Wene laewastikku wahtima. Wene laewastik seisis sügiseni Paldiski all nagu hiir lõksus. Ei pääsnud waenlaste pärast kusagile.

Inglise ja Rootsi laewastik waritses selsamal ajal Naissaare juures, ilma et ometi Tallinna kallale oleks julenud kippuda. Kui korra wäike sõjalaew Tallinnast merele wälja waenlasi läks waatama, sattus ta uduse ilma pärast waenlastega merel kokku. Küll pani Tallinna wäike laew ihust ja hingest wasta, aga waenlaste hulga wasta ei wõinud ta midagi. Mehed sattusiwad inglaste kätte wangi. Inglased lasksiwad laewa mehed Tallinna tagasi, laewa aga wõtsiwad nad ära.

Suuremat kokkupõrkamist sel sõjaajal waenlastega enam ei olnud. Küll sai aga kodumaa prantslaste ja inglaste sõdade pärast weel mõnda aega ühte lugu kannatada. Sõja pärast seisis kauplemine täiesti. Sool ja muud wõõralt maalt saadawad elutarwidused tõusiwad hinnas koguni kõrgesse.

Kui prantslased 1812 Wenemaale tungisiwad, sai meie kodumaagi suure Prantsuse sõja mõju kaudsel teel tunda. Kuramaa jäi enam sõja jalgu, wähem juba Lõuna Liiwimaa Riialinnaga, kõige enam eemale jäiwad eestlased. Nähes, et prantslased preislastega üheskoos Riia poole tungiwad, wõeti nõuks Riia alewisid ära põletada. 11. ja 12. juulil 1812 pistis kindral Essen Riia alewid põlema. 4 kirikut, 35 ametlikku maja ja 702 elumaja saiwad tuleroaks. Seda alewite põletamise kahju arwatakse 17 miljoni pankorubla pääle. Tuhahunnikud kandsiwad tuuled iga nelja taewakaare poole kuulutades, et Neero sugu weel ei ole