Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/159

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 159 –


lõpnud. Alewite rahwa wanne käis nagu wari Esseni kannul. Waenlased jäiwad Riiga tulemata, hulk alewite rahwast suurendas kerjajate koori. Oma jagu koormaid tõi Prantsuse sõda eestlastelegi. Mitte ainult et palju mehi püssi alla pidi minema, kodu jääjadki saiwad sõjaraskust kanda. Sõjamaksud ja küüdid kuulutasiwad liig selgel keelel sõjakoormat. Kodujääjad pidiwad tihti mehi ja hobusid sõjawoori saatma, kuni wiimaks wõitjad Wene wäed wõõralt maalt koju tagasi jõudsiwad. Siis kadusiwad sõjakoormad, kadusiwad sõjahirmud.


6. Krimmi sõda.

Wiimast korda kuulis meie kodumaa sõjakõminat Krimmi sõja ajal 1854 ja 1855. Sõjawanker aga sel korral meie pool weerema ei hakanud.

Kui Wene ja Türgimaa wahel 1853 sõda tõusis, tegiwad inglased ja prantslased eneste wahel Wenemaa wasta lepingu türklastele appi astudes. Pääwõitlemine algas ses sõjas Krimmis, aga otsaga ulatas see sõda meie maalegi. Inglased ja prantslased tahtsiwad Wene wäge tükeldada. Seks saatsiwad nad laewastiku Läänemerele Läänemere maadele ja Soomele kolli tegema.

Kewadel 1854 ilmus ühendatud Inglise ja Prantsuse laewastik Naissaare alla. Igal silmapilgul wõisiwad waenlased säält Tallinna kallale tungida. Ju enne waenlaste laewastiku ilmumist hakati suure rutuga Tallinna wallisid kindlaks tegema. Tallinna sõjawäe ülemaks määratud kindral Berg leidis wallid nõrgad olewat. Tuhande kaupa pandi mehi Tallinna wallisid kindlateks tegema, pandi soldatid, pandi priimehi. Randa ehitati pääle selle hulk patareisi, waenlasi keelma maale tulemast. Tehtud tööd üle waadates jõudis kindral Berg otsusele, et majad ja puud Köismäel suurtükkide laskmist wallidelt takistawad, niisama et waenlaste kuulid mereäärsed majad põlema wõiwad süüdata, seda wiisi linnale hädaohtu walmistades. Kindral Berg käskis sel põhjusel sedamaid kõiki rannaäärsid majasid maha kiskuda ja puid maha raiuda. Küll palusiwad majade omanikud armu, küll wäljakolimise aja pikendust, aga ilmaasjata. Tuhanded mehed lõhkusiwad paari päewaga Ranna ja Nunnewärawa poolsed mereäärsed majad ära. Kindral Berg tahtis Harjuwärawagi aia puid maha raiuda, aga rüütlite päämees tuli wahele. Sääl jäiwad puud seisma.

Majade lõhkumine ja waenlaste ilmumine Naissaare juurde sundisiwad Tallinna elanikka hulga kaupa linnast põgenema. Mõisnikud sõitsiwad maale mõisadesse, kodanikud Paidesse ja Rakweresse