Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/160

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 160 –


ehk kusagile maale. Ühtlasi wiidi kõik kroonuwarandus Tallinnast kas wähematesse linnadesse ehk maale mõisatesse.

Ainult püssirohtu ja kuulisid weeti Tallinna koorma kaupa asemele. Igal silmapilgul kardeti Tallinna põmmutamist waenlaste poolt. Waenlaste laewastik põmmutas küll tihti, aga nii ligidale see ometigi ei tulnud, et kuulid linna oleksiwad ulatanud. Suuremalt jaolt põmmutasiwad waenlased ainult harjutuste pärast. Sügiseni seisiwad nad Naissaare ligidal, siis alles purjutasiwad nad koju tagasi, et teisel suwel uuesti Tallinna kodanikka hirmutama tulla.

Mitte ainult Naissaare all ei seisnud waenlaste laewastik, waid osa laewu uitas ühte lugu mööda Läänemerd. Kõik kohad ei pääsnud nii õnnelikult waenlaste küüsist nagu Tallinn. Ahwenamaal häwitasiwad waenlased Bomarsundi kindluse ära, Sweaburgiga tahtsiwad nad sedasama teha. Sweaburki ei saanud nad ometi kätte, kui nad ka kuulidega seda oma jagu purustasiwad.

Enne Sweaburgi põmmutamist tõusis waenlastele nõu Narwat ära wõtta. 6. juunil 1855 ilmus neli Inglise laewa Jõesuu alla merd mõõtma, et teada saada, kui suurte laewadega Narwa alla pääsewad. Jõesuhu ehitatud patareid andsiwad waenlastele tuld wasta. Waenlased ei kartnud patareisid, waid lootsiwad nendega hõlpsasti walmis saawat. Seni tuliwad jõelt Jõesuhu Wene suurtüki paadid parun Stackelbergi juhatuse all nähtawale. Inglased põmmutasiwad 2½ wersta päält suurtükipaatide pihta, ei sattunud aga märki. Suurtüki paadid ei wastanud teades, et nende kuulid nii kaugele ei ulata. Seda paremini wastasiwad ometi rannapatareid. Wastasiwad nii, et tüki aja pärast Inglise laewastik laskmise järele jättis ja Jõesuu alt ära purjutas.

Niisama nagu Narwa kallale, tahtis Inglise laewastik Riiagi kallale tungida. Siiski ühesuguse õnnega. 28. juulil ilmusiwad Inglise laewad Wäina Jõesuhu. Wäina Jõesuus seisis niisama Wene suurtükipaatide wägi nagu Narwa Jõesuus. Enne weel kui inglased Wäina Jõesuule wõi Dünamündele tuld andsiwad, hakkas Wene suurtükipaatide kapten-leitnant Istomin neid raudrahega teretama. Esiotsa ei pannud inglased paatisid tähele, waid põmmutasiwad kindlust. Kauguse pärast ei wõinud kindlus neile wastata. Seda nähes andis kapten-leitnant paatidele käsu Inglise laewade poole edasi tungida. Inglise laewad pöörasiwad nüüd suurtükid paatide poole.

Poole tunni pärast sai üks suurtükipaat augu külje sisse ja pidi Wäinajõele waenlaste eest taganema. Teised suurtükipaadid