Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/168

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 168 –


maad waigistama. Jõulu ümber ja uue aasta algusel 1906 seati kord jälle jalale. Mitmed ajalehed lõpesiwad ilmumast. Pikemalt neist juhtumistest ei wõi siin kõnelda. Sõjaseadus lõpes alles 1913.


9. Koolid.

1632 andis Rootsi kuningas Gustaw Aadolf Tartu ülikooli awamise käsu. Awamise korral kuulutas kindralkuberner Skytte: „Ei mitte üksi mõisnikud ja kodanikud, waid ka waesed talupojad peawad sellest suurest hääst teost kasu saama, need, kellele siiamaale keeldud oli midagi õppida ja kelle ihudega ühes ka nende waimu taheti pärisorjaks teha.“ Need kindralkuberneri sõnad räägiwad selle aja hariduse kohta selget keelt. Talupoegadel oli keeldud midagi õppida. Paraku jäi ülikooli kasu kuulutus talupoegadele wagaks soowiks. Talupoegade hariduse kohta ei jõudnud ülikool esiotsa mõju awaldada, nii wäga kui Rootsi walitsus talupoegadele ka haridust soowis. Hariduse wäljalaotajad rahwa sekka puudusiwad. Rahwas ei osanud lugeda ega kirjutada. Põhjasõja ajal lõpetas ülikool tegewuse, kuni Wene walitsus 1802 uuesti ülikooli Tartus awas.

Alles 50 aastat hiljemini hakkas hariduse wäljalagunemine wähä nihkuma. Nihutajaks sai soomlane, õpetaja ameti kandidat Forselius. Ta asutas 1684 Tartu ligidale Piiskopimõisa rahwakoolmeistrite seminari, et säält edespidi koolmeistreid ja köstreid wõtta, kes pimeduse wasta abi leiaksiwad. Ise jagas ta õppijatele õpetust. Kuid raske oli õppijaid saada. Ei tahetud orjade poegi kooli lasta. Forselius pidi kuningalt abi paluma.

Õpetust anti lugemises, kirjutamises, laulmises ja usuõpetuses. Kaheaastase õppimise järele määras Forselius õppijad koolmeistriteks. Koolikohad puudusiwad ometi. Mõne õpetaja abiga katsuti neid asutada. Rehi koolitoaks, lõmmud silmawalgeks, haod kütuseks. Mõisa perelaud söötis koolmeistrit. Esiotsa ilmus palju habemikka koolipoissa, küll kupjaid ja kiltreid, küll muud ametmehi. Enam kui 1000 noort ja wana käis pea koolis. – Forselius sõitis kahe koolipoisiga, soowides kooliasja paremale järjele seada kuninga juurde Rootsi, leidis lahket wastawõtmist kuninga poolt, kuid sai tagasi sõidul Läänemerel 1688 surma. Kuningas määras ometi 1694, et iga kiriku juures köstrile weerand adramaad koolide ülespidamiseks mõõdetagu. Haridus oleks agaramalt edenenud,