Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/169

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 169 –


kui mitte esmalt suur nälg ja pärast hirmus põhjasõda wahele ei oleks tulnud. Põhjasõda häwitas hariduse idud täiesti ära.

Alles aega mööda wõidi pärast põhjasõda jälle koolide asutamise pääle mõtelda. 1736 leidis kindralsuperintendent Fischer, et kooli tawalisesti õpetaja saunas peeti ja õpetust kusagile mujale kõlbmata isik andis. Nime järele loeti Liiwimaalt küll 108 kooli, aga õppijaid koolides waewalt 1300. Küll püüdis waimulik ülemus lugu parandada, kuid wäikse tagajärjega. Alles 1765 tehti kindralkuberneri eestkostmisel Liiwimaa talurahwa kooliseadus otsuseks: iga wähemalt 5 adramaa suurune mõis asutagu mõisakooli. Wähemad mõisad saatku lapsed köstrikooli. Kodulapsed ilmugu lihawõtte ümber katsumisele. Koolmeistritele lubatakse ametipidamise eest tasumist.

1765 aastat tuleb seega esimeseks wallakoolide asutuseks Liiwimaal arwata. Köstrikoolid kirikute juures oliwad ju waremalt olemas. Niisama leidusiwad koolid ju waremalt Liiwi- ja Eestimaa linnades. Wallakoolide asi edenes ometi wisasti. 1775 kuuleme Wiljandi kihelkonna kohta, et sääl mitte ühtki mõisa ega wallakooli ei olnud. Wähem kui pooled koguduse liikmed oskasiwad lugeda.

Eestimaal nihkus haridus weel wisamalt edasi kui Liiwimaal. Maakoolid puudusiwad niihästi kui täiesti. Me kuuleme ainult, et õpetajad kellegile isikule lugemise ära õpetanud ja selle isiku siis walda wõi kihelkonda saatnud kihelkonnagi rahwale lugemist õpetama. 1784 nõudis walitsus, et igal mõisal olgu oma wallakool, kus „üks talupoeg õpetab, kellel ristiusust hää tundmine on.“ Paraku jäi aga walitsuse nõue surnud täheks. Koolid tekkisiwad elusse paberil. Nii palju kui teada, asutati koolisid tõesti Wigalas, Allikal ja Kandles, Wigalas köstri juures. Mujal leppisiwad õpetajad selle nõudmisega, et lapsed leeri tulles lugeda mõistsiwad.

Priikslaskminegi ei edendanud koolide asutamist Eestimaal palju. Aega mööda hakati seminari asutamist nõudma. 1837 asutatigi Järwamaale lühikeseks ajaks esimene koolmeistrite seminar ja umbes 1842 Jädiweresse teine. Jädiwere seminar wiidi hiljemini Kuudale; weel hiljemini asutati Noarootsi Pasleppa rootslaste seminar. Seminarisid läks hädasti tarwis, sest 1856 ilmunud Talurahwa seadus määras, et iga wald enam kui 300 hingega enesele kooli asutagu. Seaduse maksmahakkamise järele algas alles Eestimaal üleüldine koolide asutamine. Kihelkonnakoolisid on Eestimaal täna päewani koguni wähä asutatud.