Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/21

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 21 –

Pärast Knuuti surma hakkasiwad aga meie maa mererööwlid jälle Daani ja Rootsi randu laastama. Daani kuningas Waldemar Suur katsus 1170 neile piiri panna. Ölandis sai kuninga laewawägi eestlaste ja kurelaste merewäega kokku. Eestlased ja kurelased andsiwad daanlastele kõwu pähkleid närida, aga wiimaks jäi wõit ometigi daanlaste kätte.

Mõne ajaraamatu järele oliwad need eestlased, teise järele kurelased, kes selleaegse kõige tähtsama Rootsi linna Sigtuna ärahäwitasiwad ja pääpiiskopi Johannese surmasiwad. Wõimalik, et mõlemad rahwad sest sõjast osa wõtsiwad. Igapidi tarwitas Sigtuna linna ärahäwitamine rohket sõjawäge.

1208 puutus piiskopp Albert Rootsimaal Saaremaa 16 mererööwli laewaga kokku. Need mererööwlid oliwad wähä enne seda ühe kiriku ära põletanud, kellad ja muu waranduse ära riisunud, maakonda laastanud ja inimesi tapnud ja wangi wõtnud, „nagu Eesti ja Kura paganatel wiisiks teha Rootsi ja Daani riigile.” Hiljemini puutus Albert Wisbis uuesti eestlastega kokku. Taplus tõusis. Wõit jäi wiimaks sakslastele. Arwatakse, et eestlaste poolt ses wõitlemises umbes 500 meest osa wõttis.

Rootsi hallikate järele liikusiwad paganad Määlari järwe saartel aastal 1206. Rootslased kogusiwad ometi suurema sõjawäe kokku, tungisiwad kallaletungijate kallale ja põletasiwad nende laewad Löfö saarel ära. See koht sai sest nime Estaskär. See nimi tähendab omast kohast, et mererööwlid eestlased oliwad.

Kõik need ülemal nimetatud teated tunnistawad läbikäimist Läänemere ida ja läänekallaste wahel. Siit poolt mindi Rootsi ja Daani poole, isegi Norrasse ja säält käidi siin. Meie pool tunti hästi skandinawlasi ja Skandinawias tunti hästi meie rahwast. Kui ka mõned teated kuulutawad, nagu oleksiwad skandinawlased meie maad ära wõitnud, siis tuleb seda ikka nii mõista, et see ajuti sündis. Oliwad skandinawlased meie maalt ära läinud, arwasiwad meie esiwanemad, et wõõras walitsus otsas ega tahtnud skandinawlaste sõnakuulmisest enam midagi teada. Sel põhjusel pidiwad skandinawlased siis ikka uuesti ja uuesti meie maale tulema, meie maad alla heitma. Nagu enne tähendatud, on skandinawlaste teadetest raske aru kätte saada, kui palju kellegil lool ajaloolist alust on. Kindlad ajaloolised teated algawad alles Läti Hindreku ajaraamatuga ja sakslaste meie maale tulekuga.


6. Kokkupuutumised idaga.

Weneriigi asutamise ajal kaebawad tshuudlased, slowenlased, kriwitshlased ja wesslased: „Meie maa on