Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/46

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 46 –

Kuralased purjutasiwad 1210 ette tähendatud päewal Wäinajõge mööda ülesse Riia linna ette. Tormikella helistati ja alew põletati ära, et waenlased kuskil warju ei leiaks; kõik wõtsiwad kiireste sõjariistad kätte ja ruttasiwad linna kaitsema. See päew oli üks kõige kardetawam, mis noor riik näinud. Kuralased aga ei saanud mingisugust abi. Et liiwlased awalikult enne üles astuda ei julenud, kui kuralased wõitnud ei olnud ja Rudolf v. Jeriko wenelasi Kokenhusi lähedal tagasilõi, pidi asi pooleli jääma. Sellewastu tuliwad riialastele esmalt holmlased, siis Konrad v. Üksküla, teisel päewal ka Kaupo ja ordomeistri abiline Bertold Wõnnust appi. Kuralased jäiwad weel kolmeks päewaks pahemale Wäinajõe kaldale ja purjutasiwad siis koju tagasi.


11. Mõned Eesti sõdadeaegsed tähtsamad mehed.

Eesti sõdade ajal nimetatakse pääle Alberti ja Wolkwini weel mitu tähtsamat meest, nagu: Taalibald, Kaupo, Lembit, Russin ja Bertold. Et need mehed meile suuremalt osalt tuttawad, tähendame üksnes weel, kudas nad wiimaseid elupäiwi lõpetasiwad. Lätlaste päämees Taalibald leidis eestlaste ja saarlaste wasta wõitluses kurwa otsa, kui need aastal 1215. Treideni ja Riia poole endist kurja kätte maksma läksiwad. Taalibald wõeti wangi ja surmati tule ääres ära. Liiwlaste päämees Kaupo lõpetas Paalajõe ääres elu, kus ta 1217, odaga läbi pistetud, wõitluses eestlaste wasta langes. Suurema osa warandust oli Kaupo Liiwimaa kirikule kinkinud; tema surnukeha maeti Kubesele kindlusesse maha. Paalajõe äärses lahingus oliwad eestlased Lembitu juhatuse all. Lembit oli küll korra ristiusku heitnud, aga hiljem jälle ära taganenud. Lembit leidis mitme teise päämehega Paala jõe kaldal 1217. koledas wõitluses surma. – Kuulus liiwlaste päämees Russin („kõige tugewam mees liiwlaste seas“) ja ordokomtur Bertold, kes enne sõpradena Eestimaal rööwimas käinud, sõdisiwad 1214 liiwlaste kindluse Dabreli ees teine teisega, kus Russini juhatuse all liiwlased sakslaste wasta wäljas oliwad. Russin teretas, raudkübarat pääst ärawõttes endist seltsimeest Bertoldi nende pilkawate sõnadega: „Noh sõber, millal meie jälle Eestimaale sõtta läheme?“ Selsamal silmapilgul trehwas nool Russini pääd, nõnda et Russin surnult maha langes. Bertold leidis wenelaste wastu wõitluses surma; need oliwad endid eestlastega ja saarlastega ühendanud ja sakslaste wasta sõtta läinud. Otepää kindluse juures tõusis kibe taplus. Sääl langes Bertold. Sakslased ei jõudnud