Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/5

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 5 –

maa saiwad 1710 põhjasõja ajal Wene walitsuse alla ; Kuramaa heitis ise wabatahtlikult 1795 keiserinna Katarina II. alla.

Wana aega jaetakse ülepää nelja alamasse jakku. Esimene ajajärk ulatab saksaste Liiwimaale tulekust 1159 kuni mõõgawendade ordo ühenemiseni Saksa ordoga 1237. Teine ajajärk mõõgawendade ordo ühinemisest 1237 kuni Eestimaa müümiseni 1347. Kolmas ajajärk Eestimaa müümisest 1347 kuni Plettenbergi walitsuseni 1494. Neljas ajajärk Plettenbergi walitsuse hakatusest 1494 kuni orduwalitsuse lõpetuseni Eesti, Liiwi ja Kuramaal 1562.


2. Endised kodumaa elanikud.

Nagu paks loor katab meie kodumaa ennemuistist aega. Ükski käsi ei jaksa seda loori tõsta, ükski silm selle loori taha waadata. Mingisugune Ilias ei laula meie kodumaa ennemuististe poegade wägewatest tegudest, ükski Herodotos ei jutusta selleaegist ajalugu, ükski piramid ei kuuluta muististe meeste tähtsat tööd, ükski Rosetta kiwi ei walgusta seda pilkast pimedust. Kirjalikkude mälestusemärkide puudusel peame ses pimeduses käsi kaudu kobama. Aga nagu uuemal ajal arstiteadus enesele Röntgeni kiired appi wõtnud ja nende abiga sisemist kehade olemist uurib, nii on teadus ennemuistse aja uurimisekski nagu Röntgeni kiired appi wõtnud ja püüab oma kiirtega ennemuistist aega katwa paksu loori alla tungida. Ennemuistse aja uurimiseks annawad ärhäologia ja rahwaluule kiired kõige paremat abi.

Tänini on suur hulk nagu kõikumata usutunnistuseks pidanud seda arwamist, et Läänemere maadel, wähemalt meie praegusel kodumaal ju kõige wanemast ajast saadik eestlased asunud ja alles ajaloolisel ajal sakslased siia tulnud maad pärisomanikkude eestlaste käest ära wõtma. See suure hulga usutunnistus seisab ometi sawistel jalgadel. Arhäologia kuulutab meile kindlasti, et niisama wähä kui sakslased alati Eesti, Liiwi ja Kuramaal asunud, niisama wähä eestlased alati kodumaa peremehed olnud. Arhäologia kuulutab, et enne eestlasi meie kodumaa pinnal muu rahwatõug asunud ja eestlased alles hiljemal ajal Läänemere kaldale elama tulnud. Enne eestlasi on muulased ammu juba meie kodumaal pärisperemeestena wiibides siin Läänemerest ja ta kallaste metsadest enestele päätoidust muretsenud.

Tähtsad arhäologilised leiud on iseäranis kaasa aidanud kodumaa ennemuistsesse aega wähä walgust luua, hulga muude kõr-