Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/50

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 50 –

III. paawsti toolil. Peaaegu Albertiga ühel ajal oliwad ka Daani saadikud Rooma läinud, et Riia piiskopi nõu tühjaks teha. Haleda meelega kuulas Honórius Alberti kaebtusi ja nõudmisi, ilma et kudagi wiisi teda ometi oleks aidanud. Paawst oli Waldemarile tõotanud, et kõik maakonnad, mis Waldemar Eestimaal wõidab, Daani riigile saawad. Et Roomas käimisest midagi wälja ei tulnud, katsus Albert Saksa keisri Friidrih II. juures õnne. Aga Saksa keisergi ei wõinud teda aidata, sest ta oli lubanud tulewal kewadel kannatawale ristirahwale Homikumaale appi minna. Keiser andis piiskopile nõu wenelastega ja daanlastega rahu teha. Alberti wiimased lootused läksiwad tuulde; see oli kõige kurwem silmapilk ta elus. Paawstist ja keisrist abita jäetud, Breemeni pääpiiskopiga wihawaenus, koju minemise tee Lüübekis kinni – see kõik tegi temale suurt pääwalu. Et Liiwimaad, mille eest ta 20 aastat suurt muret kannud, mitte hoopis wõerastele mängukanniks anda, wõttis ta nõuks seda Waldemari hooleks jätta. Ta ruttas wenna Hermanniga 1220 Daanimaale ja andis Liiwi- ja Eestimaa Waldemari warju alla, ometi selle targa tingimisega, kui Riia rahwas, Liiwimaa waimulikud ja muud inimesed sellega rahul on. Waldemaril ei olnud midagi selle tingimise wastu; ta lootis, et ta nüüd pea Baltimaid Daani riigiga wõib ühendada. Juba 1221 läkitas Waldemar rüütel Gottshalki Riiga Daani kuninga nimel maad wasta wõtma ja igal pool Daani walitsust säädma. Aga Riias leidis Gottshalk üksnes naeru ja häbi, sest nii pea kui Alberti Waldemariga tehtud rahusõnum rahwa kõrwu ulatas, saiwad Liiwimaal kõik wiha täis. Nagu üks mees ütlesiwad waimulikud ja Riia kodanikud, et nemad ennem maalt wälja rändawad kui daanlaste alla heidawad. Ka liiwlased ja lätlased arwasiwad Riia kodanikkude arwamist õigeks. Nüüd kadus Waldemari julgus Liiwimaa rahwast jagu jaada. Waldemar tuli 1222 Saaremaale piiskopiga ja ordoga ära leppima. Ta lubas küll Liiwimaa neile tagasi, jättis ometi Järwa-, Wiru-, Harju- ja Läänemaa (umbes praeguse Eesti kubermangu) enesele. Sakslased jäiwad sellega rahule, sest et daanlased neid wenelaste wastu aidata lubasiwad, kes nende kaela tulla ähwardasiwad.


14. Eestlaste wiimne wastahakkamine.

Wenelaste sõja wasta walmistamisest kuuldes tõusiwad eestlased weel üks kord ülesse, lootes wenelaste abiga sakslasi Eestimaalt wälja kihutada. Waenutuli hakkas see kord kõige esmalt Saaremaal põlema. Siin oli Waldemar 1222. enne kojuminekut