Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/59

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 59 –

haigete maja ehitanud. Neil oli nõu õnnetumatele sakslastele, kes Akkoni lähedal haawatud ehk suures wiletsuses elasiwad, igapidi abi muretseda. Shwabi herzog Friidrih wõttis ette neist meestest Saksa rüütli ordot asutada, kes edaspidi kõigi waeste ja abita sakslaste eest Hommikumaal pidi muretsema ja ühel hoobil ka muhametlaste wasta sõdima. See nõu läks korda; paawst Klemens III. ja kuningas Heinrih IV. kinnitasiwad ordo ja paniwad talle seega kindla põhja. Kolme esimese ordomeistri ajal oli Saksa ordo alles üsna wäikene, aga kui Hermann v. Salza (1211–39) ordomeistriks sai, kaswis ta õige jõudsasti.

Selsamal ajal kui mõõgawennad ja daanlased Eesti ja Liiwimaal ristiusku laiali laotasiwad ja endid liiwlaste, lätlaste ja eestlaste peremeesteks tegiwad, oli Preisimaal seesama lugu. Isiäranis oliwad preislaste ristiusku pööramisel hertsog Konrad ja Saksa munk Kristjan tegewad; wiimane sai 1215 Preisimaa piiskopiks. Et aga preislased ristiusku wastu ei wõtnud, kuulutas paawst Kristjani nõu pääle nende wasta ristisõda. Seda kuuldes läksiwad Saksa ristisõdijad suurel hulgal Preisimaale ja sundisiwad rahwa Kulmi ümberkaudu ristiusku heitma. Nende maa anti piiskopp Kristjanile, kellel uute maade walitsuseks sõjamehi waja oli. Ta kutsus seepärast Saksa ordot ususõtta. Ordol polnud Palestinas enam midagi teha. Rõõmuga wõttis ordo selle kutsumise wasta. Saksa rüütlid arwasiwad palju mõnusama olewat lähedal Preisimaal suurt nime ja rohket warandust korjata kui kaugele Homikumaale minna, kust suurem jagu enam koju tagasi ei saanud. Kui ka preislased waprasti sõdisiwad, pidiwad nad wiimaks ometi wõitlusega harjunud rüütlite alla heitma. Pika sammuga tungisiwad nemad Preisimaa südamesse, tegiwad endisele usule otsa, laotasiwad Saksa kombeid, keelt ja eluwiisisid igale poole laiale ja ehitasiwad linnu, kindlusi ja kloostrid.

Kui Hermann v. Salza 1235 selleaegse Saksa ordo pesapaika Marburgi ordo talitusi talitama läks, läkitas Wolkwin saadikuid sinna, kes ordode ühenemist toime pidiwad sobitama. Weel selsamal aastal käskis Hermann kahte rüütlit Liiwimaale tulla ja asju hoolega järele kuulata. Et ta isi 1236 paaawst Gregóri kutsumise pääle Italiasse pidi minema, andis ta ordowalitsusele Marburgis woli nende rüütlite otsust, kes Liiwimaad waatamas oliwad, hoolsasti asjaga ühes järele mõtelda. – Weel selsamal aastal (1236) läksiwad mõlemad Saksa rüütlid Liiwimaalt koju tagasi ja nendega ühes ka kolm mõõgawenda, keda Wolkwin ühes läkitas. Ludwig v. Oettingen, kes Hermanni asemel ordotalitusi toimetas, kutsus kohe Magdeburgi ordowalitsuse kokku ja laskis