– 63 –
laste wasta sõtta, kes ristiusust ära oliwad taganenud. Kurelased heitsiwad ilma mõõga hoobita alla ja wõtsiwad ristiusku uuesti wastu. Et Kuramaa poolest julgem olla, ehitas ordomeister 1244 Goldingeni, Windawi ja Hasenpoti lossid. Goldingeni komturiks nimetas Grüningen Bernhard v. Haaren'i, jättis hulga mehi tema hoole alla ja pööris Riiga tagasi.
Waewalt oli ta Kuramaalt tagasi, kui sääl sõda uuesti pääle hakkas. Leedu suurwürst Mindow, kes 1238 isa Ringoldi surma järele trooni pääle saanud, tuli seekord suure sõjawäega kurelastele appi. Amboti lähedal Kuramaal tõusis taplus; ehk waenlasi küll 30,000 meest oli, ajas Goldingeni komtur Bernhard nad ometi põgenema. Warjuks Leedu rahwa wastu tegiwad sakslased Amboti weel kindlamaks ja ehitasiwad mõned uued lossid nagu: Dondagi, Angermünde, Kandau, Durbeni ja Grobini. Selle pääle tungis Grüningen ise Leedumaale ja laastas maad hirmsal kombel. Järeltulewal aastal käisiwad sakslased ja Leedu rahwas ühe teise maid wastastikku rööwimas, kus juures kurelased ja semgallased wiimaseid sagedasti aitasiwad. Kui Grüningen 1246 Liiwimaalt ära läks, oli kurelaste ja semgallastemaa tema mõõgaga ärawõetud, rahwas wastahakkamise pärast orjadeks tehtud ja ristiusk wägiwaldselt wälja laotatud.
Ordo walitsuse edasinihkumise pärast nii hästi Kura kui ka Preisimaal wõttis suurwürst Mindow nõuks ristiusku heita. Paawsti käsu pääle ristis 1252 Kulmi piiskopp suurwürsti ja tema abikaasa. Seks ajaks oli ka Liiwimaa ordomeister hulga rüütlitega ja preestritega linna läinud; wiimased jäiwad sinna ja hakkasiwad rahwale ristiusu õpetust kuulutama. Ordole kinkis Mindow mitu korda suuri maatükka ja lubas kõik oma maad temale jätta, kui temal (Mindowil) pärijaid järele ei jää. Seda tegi suurwürst selle lootusega, et ordo temale abi annab. See sõprus ei kestnud aga kuigi kaua. Mindow, kes 1255 ristiusust ära taganes, ühendas ennast sakslaste waenlastega. Aastal 1259 ajasiwad samaitlaste wanemad rahwast kurelaste ja ordo wasta mässama. Shodeni wõi Skudi juures Kura-Kowno raja lähedal tõusis 1259 werine taplus. Rikka saagiga ruttasiwad waenlased koju tagasi.
Et sellepääle semgallased sakslastest ärataganesiwad, ehitas ordo semgallaste maale edespidiseks warjuks Dobleni kindluse (1259), mis semgallased warsti ümber piirasiwad, aga ometi mitte ära ei wõinud wõtta. Nüüd palus ordomeister Burhard v. Hornhusen Preisimaalt ja Daani walitseja käest Eestimaalt abi. Tema palwet kuuldi; pea tuli suur rüütlite, eestlaste ja kurelaste sõjawägi ühendatud leedulaste, samaitlaste ja semgallaste wasta
