– 64 –
wõitlema, Durbeni lähedal tõusis 1260 tähtjas wõitlus, kus sakslased ära wõideti, sest eestlased jätsiwad neid maha ja kurelased läksiwad koguni nende eneste kallale. Kaheksa tundi wältas lahing; 150 rüütlit leidsiwad surma; ka Burhard v. Hornhusen ja Daani ülem hertsog Karl jäiwad wõitluse wäljale maha. 14 wangi wõetud ordorüütlist põletasiwad waenlased 8 elawalt ära; teistel raiuti käed ja jalad otsast maha ja lõhuti keha neljaks tükiks lõhki. Seda sakslaste lahingu kaotust kuuldes jätsiwad hiljuti allaheidetud maad ristiusu maha ja rahwas wandus kindlasti sakslasi täiesti maalt wälja rookida. Sel kombel läks lõuna poolne Semgallimaa sakslaste käest uuesti kaduma; alles pika werewalamise järele wõideti kadunud maad hiljem jälle tagasi.
Et sakslaste jõudu wähendada, ühendas Mindow ennast 1262 wenelastega ja tõttas sõjawäega Wõnnu poole, kus ta pahanduseks wenelasi eest ei leidnud. Ilma et midagi teha oleks wõinud, pööris ta koju tagasi. Pärast Mindowi surma (1264) walitses mitu suurwürsti üks teise järele, kuni wiimaks 1282 Witen riigiwalitsejaks sai. Selle segaduse ajal ehitas ordomeister Konrad v. Mandern ehk Medem aastal 1265 semgallaste maale Kura Aa jõe äärde Mitawi lossi ja Järwamaale Paide kindluse. Waheajal wõtsiwad ja põletasiwad wenelased Aleksander Newski poja Dmitri juhatuse all 1262 kolmekordsete müüridega Tartu; üksi kindlus, kuhu piiskopp ja rüütlid oliwad põgenenud, pani õnnega wastu. Saksa sõjawäed, kes mujalt appi tuliwad, ajasiwad wenelased jälle tagasi.
Dmitri äraajamise järele sai Jaroslaw Nowgorodis walitsejaks. Ta tuli 1267 suure sõjawäega, wist Narowa laewasõidu pärast, daanlastelt Eestimaad ärawõitma ja ruttas kõige esmalt Rakwere linna poole, mida Waldemar II. 1224 Wirumaa warjuks ehitanud oli. Tartu, Wiljandi, Lihula ja Paide rüütlid ühendasiwad endid Eesti wasallidega ja läksiwad siis wenelaste wastu. Rakwere lähedal tõusis 1268 werine taplus, kus teiste hulgas ka Tartu piiskopp Aleksander surma leidis. Wõitu ei saanud see kord kumbki. Warsti selle järele tungisiwad daanlased ja sakslased Wenemaale ja häwitasiwad 1269 Isborski linna ära. Aasta hiljem tegiwad wenelased sakslastega ja daanlastega rahu.
Selle aja sees oliwad Leedu rahwas rööwides kunni Saaremaale tunginud ja pöörasiwad säält rohke saagiga jälle koju tagasi. Et nende wägewate naabrite eest tulewikus julgem olla, ehitas 1273 ordomeister Ernst v. Raßburg Leedu raja pääle Dünaburgi kindluse, mis Leedu rahwas ilmaasjata kaua aega ära katsusiwad häwitada.
