Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/67

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 67 –

on nüüd teie paawst?“ hüüdsiwad uhked wõitjad ja läksiwad linna. See oli esimene alandamine ordo läbi (1292).

Pääpiiskopp, kes ordo käest midagi hääd ei oodanud, laskis, et ise julgesti wõiks elada, 1293 kindla Marienhausi lossi (homiku pool ülemast Ewsti jõest) ehitada. Kui Johann II. selle pääle lossisid tagasi nõudis, mis aga mõneks ajaks ordo kätte antud oliwad, wõtsiwad rüütlid teda uuesti wangi ja pidasiwad nõnda kõwasti kinni, et üks doom-isand, kes temaga ühes wangi wõeti, wangikojas ärasuri. Ordomeistri Bruno ja pääpiiskopi Johann III. ajal, kes oma eelkäijatest kanget wiha oliwad pärinud, tõusis waen hirmus suureks ja tõstis koledaid kodusõdasid, mis Liiwi riiki kaua aega winsutasiwad.


4. Pääpiiskopp Johann III.

Ordomeister Brunol läks Saaremaa ärawõitmise järele korda asja nõnda kaugele ajada, et nii hästi Saaremaa kui ka Tartu piiskopp tema poole hakkasiwad hoidma. Kui pääpiiskopp Johann III. ennast Saaremaa ja Tartu piiskoppidest mahajäetud nägi, ühendas ta ennast selleaegse Leedu suurwürsti Witeniga. Enne weel kui Leedu rahwas Liiwimaale tungisiwad, läks kaua immitsew kättemaksmise tuli Riia pahandatud kodanikkude seas põlema. Need langesiwad 1297 Riia ordo kindluse St. Jürgenburgi ehk Wittensteini kallale, wõtsiwad ära ja tegiwad maaga tasa. Ordo kindluse walitseja, kes esimesest Riia alandamisest saadik 1292 sõjameestega sääl sees oli, wedasiwad wihased kodanikud hirwitamisega wõlla; ligi kuuskümmend ordowenda löödi maha ehk poodi ülesse; ka ordo kirik ja kabel kisuti maha. Riialinn oli seega küll ordo walitsuse alt pääsnud, aga raske wõitlus seisis ometi weel ees. Leedu rahwas tungis Liiwimaale, ühendas ennast piiskopi ja Riialinna meestega ja wõitles ordoga 18 kuu sees 9 korda weriselt. Johann III. isi oli Treideni lossi põgenenud, aga sai sääl ordo rüütlitest ümber piiratud, wangi wõetud ja lähedasse ordo kindlusesse Seegewoldi wiidud (1298). Selle pääle saadeti teda wäga autul kombel (tagaspidi lahja hobuse seljas) Wõnnust läbi Wiljandi ja 33 nädalit peeti teda kõige doom-isandatega wee ja leiwa pääl wangis. Kui paawst Bonifàtsius VIII. seda kuulis, kutsus ta nii hästi kõrgemeistri kui ka ordomeistri Rooma enese juurde. Aga kawal ordo teadis, kuidas ennast aidata. Ta hirmutas piiskoppi nõnda, et see ühe kirja kirjutas, kus sees ta kõike ülekohut, mis temale ordo poolest tehtud, andeks lubas. Selle kirja Rooma läkitamisega ei olnud ordomeistritel enam waja paawsti ette minna.