– 69 –
Ordo maade häwitamise ja laastamise pärast wihane Monheim piiras ordo sõjawäega Riia linna talwel 1329/30 ümber ja ei lasknud mingisugust elutarwitust enam linna wiia, nõnda et rahwa häda wäga suureks kaswis. Riialased pidasiwad nõu, aga et nad kuskilt abi ei lootnud, wõtsiwad nad ette waenlaste tahtmist täita. Et nälg suur oli, kirjutasiwad Riia kodanikud Monheimile kirja, kus sees nad ordot omaks pääwalitsejaks tunnistasiwad (30. märtsil 1330). Linn lubas ordot sõjaajal aidata, üksi mitte pääpiiskopi wastu, ja iga aasta 100 marka maksu maksta; andis omas eesõigused ordomeistrile, wõttis ordo komturi linna elama ja oli walmis weel mitmesugusid ordo nõudmisi täitma. Selle tõotuse järele laskis Eberhard von Monheim linna walli 30 küünart maad maha kiskuda ja läks siis läbi selle laia wärawa wana wõitja wiisi järele wägiwaldse ärawõitmise märgiks, pidulikult sõjameestega teist korda alandatud linna, kellel sel silmapilgul peaaegu mingisugust õigust enam ei olnud. Weel selsamal aastal, 1330, pani Monheim Riia lossi aluskiwi ja andis linnale ühe armukirja, mille sees ta ühe osa endisid maid ja õigusi tagasi andis ja linna oma warju alla lubas wõtta. Riia linna ärawõtmisega oli ordo, kelle kätte pea (1347) ka Eestimaa sai, oma wäe ja õnne ladwal; kõik wastased oliwad tema wõimust tunda saanud ja seepärast rahule jäänud.
6. Suur mäss.
Wiimast jõudu kokkuwõttes oliwad eestlased ristiusu toojatele wastu pannud. Jõu lõppemisel andsiwad eestlased alla. Selle eest käisiwad wõitjad nendega ümber nagu oleksiwad eestlased sõjawangid. Kõige halwemini hakkas alla heidetud eestlaste käsi Eestimaal käima. Siin walitsesiwad wägewad Daani lainumehed. Liiwimaal kartsiwad rüütlid ordomeistrit, Eestimaal aga ei hoolinud nad kellegist. Kuningas kaugel Daanimaal, Jumal kõrges, – rüütlid tegiwad, mis süda soowis. Maksis ka Eestimaal Daani walitsus, ei olnud ometi igal pool daanlased maa peremehed. Aja jooksul oliwad Saksa rüütlid palju maad oma kätte kiskunud. Jõu nõrkuse pärast ei tohtinud ega tahtnud Daani walitsus rüütleid wihastada. Rüütlite wõimule ei määratud piiri. Oma wõimust katsusiwad niihästi Daanist kui Saksast tulnud rüütlid laiendada. Igapidi kitsendasiwad nad eestlaste õigusi. Hakkas eestlane kudagi wiisi wasta, kaotas ta kohe hulga õigusi. Iga wähema süü kannul käis wali nuhtlus. Nimelt käis wastuhakkamise ehk usust taganemise kannul pärisorjus. Sakslased ja daanlased tarwitasiwad
