Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/71

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 71 –

Otsuse tegemise järele algaski Jüriöösel 1343 Harjumaal mäss. Enam kui 1800 sakslast ja daanlast langes mässu ohwriks. Ei tehtud wahet noore ega wana wahel, ei mehe ega naese wahel. Ohwrite eluasemedki tehti maaga tasa. Paekloostrisse wõi Paadise kloostrisse tungisiwad mässajad sisse ja piinasiwad 28 munka surnuks. Siis pistsiwad kloostri enesegi põlema.

Harjumaalt lagunes mässutuli Wirumaale, Läänemaale ja mujale. Kuid mujal ei jõudnud mäss enam nii palju ohwreid pärida. Sakslased ja daanlased põgenesiwad sohu ja rabadesse ja säält edasi Tallinna, Paidesse, Rakweresse, Haapsalusse. Igaüks ligemasse linna. Mõni sai aga põgenedes otsagi.

Eestlased ei leppinud ometi wastahakkamisega maal. Juba kogusiwad nad sõjawäge kokku ja hakkasiwad Tallinnad ja Haapsalu lossi ümber piirama. Ühtlasi walisiwad eestlased enesele neli kuningat korraga. Ei walinud ainult, andsiwad neile kuninglikud ehtedki: kirjud mantlid selga, kuldwööd wööle, kuldkannused jalgade taha. Kroonide asemel pandi kuningatele pärjad pähä. Kuningad hakkasiwad kohe Tallinna ümberpiiramist juhatama. Palusiwad ühtlasi wäljaspooltki abi wastaste wasta. Rootsist lubatigi abi. Turu maawalitseja pidi appi tulema, ei pääsnud aga ettewalmistuste pärast kohe teele.

Seni aga ilmus uus wastane. Ordomeister Burhard von Dreilöwen ruttas mässumaale omakstele appi. Et esiotsa sõjawägi puudus, katsus ordomeister kawalust. Järwamaa oli alles mässust puutumata. Paidesse kutsus ordomeister Eesti kuningad nõupidamisele. Tõotas rahwa soowisid kuulda wõtta ja elujärge parandada. Kuningad sõitsiwad ordomeistri kutse pääle Paidesse. 4. mail 1343 saiwad kuningad ordomeistriga kokku. Ordomeister ootas Tallinna piiskopiga ja hulga ülematega kuningaid. Ei alanud läbirääkimine, algas ülekuulamine; ordomeister küsis, miks eestlased sakslasi tapnud. Kuningad wastasiwad, sakslased ja daanlased teeninud seda ära. Tõotasiwad ordomeistri sõna kuulda, aga mitte muude sakslaste sõna. Ordomeister ei hoolinud ometi kuningate tõotusest. Tegi warsti otsuse: rahwas on sakslasi ja daanlasi tapnud, selle süü eest peawad kuningad surema! Ja kuningad raiuti warsti tükkideks.

Seni oli ordomeister sõjawäe kokkukogunud. Sõjawäega ruttas ta ümberpiiratud Tallinnale appi. Hirmuga kuulsiwad ümberpiirajad kuningate lugu. Siiski lootsiwad nad. Lootsiwad wähemalt Rootsi abi pääle. Aga enne ilmus ordomeister. Ühe raba ääres sai ta Eesti sõjasalguga kokku. Eestlased põgenesiwad rüütlite sõjawäe eest rabasse. Rüütlid jalgsi järele. Tapsiwad