– 78 –
ajal sai riik mõnda tormi nii hästi wäljast kui seest poolt maitseda. Aastal 1382 suri Ludwig ja jättis kaks tütart järele, kellest wanem Maria Brandenburgi markgrahw Sigismundiga kihlatud, noorem – Hedwig – aga alles peiuta oli. Ludwig oli wanemale tütrele Poola trooni lubanud; Brandenburgi markgrahwi ei tahtnud poolakad aga kuningaks wastawõtta. Wiimaks wõtsiwad Poola ülemad nõuks Poola trooni Hedwigile pakkuda. Et hirmsale segadusele otsa teha, oli Hedwigi ema selle nõuga rahul ja laskis Hedwigi Kraakaus Poola kuningannaks kroonida. Waewalt oli see sündinud, kui selleaegne Leedu suurwürst Jagello ette wõttis Hedwigit enesele kosida, mis läbi ta Poola kuningaks lootis saada. Kui Jagello riigi piiri kindlaks teinud ja alamaid rahu pidama oli sundinud, läkitas ta saadikud Kraakausse ja palus Hedwigit enesele abikaasaks. Kõigepäält lubas ta „ristiinimeseks“ saada ja siis weel mõnda muud. Kõik Poola suuremad mehed oliwad pea tema nõus. Wiha Saksa ordo wastu oli kõige enam see, mis Leedu ja Poolamaad teine teisega ühendas. Hedwig läkitas omalt poolt saadikud Leedu suurwürsti päälinna Wilna ja ütles, et ta suurwürsti soowimist tahab täita. Aastal 1386 läks Jagello suure iluga ja rikaste kingitustega Kraakausse, laskis ennast sääl esmalt Wladislaw II. nime all ristida ja pidas siis pulmi ja kroonimist. Kroonimise päewal ühendas ta Poola riigi Leedumaaga ja walitses kui Poola kuningas kunni 1434. Tema wennad, sugulased ja muud suuremad mehed saiwad temaga ühel hoobil ehk pea pärast seda ristitud; ka rahwast laskis ta, kuna ta neile kingitusi jagas, hulga kaupa ristida. Kõik pühad hiied raiuti Leedumaal maha, ebajumalate pildid purustati ära, pühadele madudele tehti ots ja selle koha pääle, kus Wilnas enne igawene tuli põles, ehitati ristiusu kirik. Sel kombel sai Leedu rahwas korraga ristiinimesiks, aga teada muidugi, ilma ristiusuta ja õpetuseta. Sest polnud Jagellol lugu; tema rahwas pidi üksnes ristiinimese nime kandma, et paawst ja ordo sellepärast tema poole hoiaksiwad.
3. Ordo sõda Poolamaaga.
Ehk ordo küll tundis, mis hädaohtu Leedu ja Poolamaa ühenemine toob, ei jätnud ta ometi kadedust ega wihkamist järele, waid tegi sagedasti uuele kuningale Wladislaw II. meelehaigust. Kui wiimane Kraakausse läks ennast ristida ja laulatada laskma, palus ta saadiku läbi kõrgemeistrit Konradi III. pidule auuwõõraks. See ei täitnud kutsumist, sest ta kartis, et äraolemise ajal Leedu rahwas ordo maid laastama tulewad. Sellewastu
