Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/81

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 81 –

Nii kaua kui pääpiiskopp Henning elas, jäi Liiwimaa weristest sõdadest puutumata, päälegi kui weel 1435 Walgas uuel maapäewal kuue aasta pääle maarahu tehti. Liiwimaa ordo oli hää meelega walmis seda tegema, sest et ta hiljaaegu poolakate käest Swienta lähedal walusaid hoopa oli saanud. Palju paremini ei läinud ordo asi ses sõjas, mis ta 1447 Nowgorodiga pidas; ordo laewad, mis mööda Narowat Narwa linna lähedale oliwad jõudnud, langesiwad wenelaste kätte ja mõni ordo rüütel sai surma. Palju wiletsamad päewad tuliwad Liiwimaale Henningi järeltulija pääpiiskopi Silwestri ajal.

Kui pääpiiskopp Henning 1448 ärasuri, ajas ordo asja paawsti juures nõnda kaugele, et üks ordo liige, Toornis sündinud kõrgemeistri preester, magister Silwester Stodewescher Riia pääpiiskopiks nimetati. See mees istus 31 aastat Riia piiskopi troonil 1448–79. Esiotsa arwas ordo, et Silwester ordo agar kaitseja ja warjaja pidi olema ega aimanud sugugi, et see pääpiiskopp neile weel suuremaks okkaks silmas sai kui kõik ta eelkäijad. Paawst kuulutas Riialinnale, et uus pääpiiskopp waga ja tark mees on ja kõrgemeister katsus Silwestri walitsust Poola kuningast kinnitada lasta, mis õiguse poolest sugugi tarwis ei olnud. Sel kombel püüdsiwad paawst ja kõrgemeister kõikuwale pinnale, kuhu uus pääpiiskopp astus, kindlat jalaaset walmistada. Riia doomkohus oli küll Silwestri wastu, läkitas aga ometi saadikud Marienburgi, kus uus pääpiiskopp kõrgemeistri juures elas. Silwester meelitas saadikud enese poole, lubas Riia doomkohtule soowitud mustad riided jätta ja wana wiisi järele ilma kohtu loata mitte sõda algada ja mõnda muud. Ordole lubas Silwester kahe aasta aja sees need kulud, mis tema kinnitamisel Roomas kulutatud, kõrgemeistrile wäljamaksta, ialgi oma walget ordo kuube seljast ärawõtta ja ka aeg ajalt Riia doomkohut walgeid riideid kandma sundida. Nõnda awaldas Silwester juba aegsasti oma loomu, mis täis walet, pettust, kahekeelist olekut ja kawalust oli ja temale eluotsani jäi. See kõik oli aga rahwal weel teadmata. Kui Silwester 1449 Riiga tuli, wõeti teda suure rõõmuga wastu. Doom-isandad, hulk Riia kodanikka ja rüütlid läksiwad temale 2000 hobusega kümne penikoorma pääle wastu ja saatsiwad teda kunni Wäinajõe ääre, kus kena laew teda ootas. See wiis teda Daaleni lossi. Sinna jäi Silwester kaheks päewaks, kuni kõik ta wastuwõtmiseks walmistatud oli ja sõitis siis pühapäewal suure hõiskamise all kenasti ehitud Riiga. Linna ees ilusa telgi juures wõtsiwad teda munkade ja kooliõppijate read wastu, kes tema eel doomkiriku läksiwad; sääl wandus tema doom-isandate nõudmise pääle, et ta