– 83 –
ja ordo, sest et mõlemad enestel õiguse ütlesiwad olewat. Linn pidi mõlemad wasta wõtma, oma walitseja ülemate walitsejate poolt kinnitada laskma ja poole osa trahwiraha ordole andma; sellewasta ei tohtinud linn sõdadest osa wõtta, mis pääpiiskopi ja ordo wahel oliwad, küll aga sõdadest wõõraste waenlaste wasta ja muud sellesarnast. Sellepääle sõitsiwad nowembri kuus 1452 mõlemad ülemad walitsejad, Silwester ja Mengden, linna sisse, kus juures nõnda kaua kirikukellasid helistati ja lauldi, kuni sissesõitjad raekoja ette jõudsiwad ja sääl kaks mõõka kahekordsewalitsuse märgiks maha panna lasksiwad. Aga pea oli näha, et seesugune walitsus kaua ei wõinud kesta; linn oli kahe walitseja all, igaüks tahtis, et tema sõna rohkem pidi maksma. Et Preisi linnad, kellele Riialinn Kirhholmis maha tehtud säädust teada andis, ordot ähwardama hakkasiwad ja Poola abi otsisiwad, püüdis ordomeister Mengden uute õiguste läbi, sõjariistade ja aidade tagasiandmise läbi Jakobi wärawa lähedal, linna enese poole meelitada. Sest tuli, et linn pea ordot oma ainukeseks ülemaks walitsejaks wastu wõttis (1454). Et linna enese poole wõita, andis Silwester kõik kohad, mis ta Kirhholmi maapäewal enesele saanud, linnale tagasi, lubas Riias olewa ordolossi äralõhkuda ja päälegi weel linnale kolmanda jao Kura ja Semgallimaast muretseda. Weel aastal 1454 kirjutas Silwester ordomeistrile ja linnale, et kõik otsused, mis Kirhholmis tehtud, niisama hääd on, nagu ei oleks neid olemaski. Nende suurte tõotuste pärast hoidis nüüd linn pääpiiskopi poole. Ordomeister, kes Rootsi ja hansa poolt pääpiiskopile lubatud abi pärast rahutumaks läks, andis järele, liiategi et ta isi weel kõrgemeistrit aidata tahtis, kelle kallale poolakad ja Preisi linnad kippusiwad. Mengden andis seepärast kaks Kirhholmi maapäewa otsuste kirja, mis tema käes oliwad, tagasi; need lõikas Riia bürgermeister tema ja pääpiiskopi wolinikkude nähes noaga läbi ja wiskas tulesse. Ordomeistril oli Kirhholmi maapäewast kolmas kiri weel, aga seda hoidis ta salaja enesele, et ükskord hiljem teda tarwitada.
Et segaseid asju korra pääle saata, kutsus ordomeister 1454 ilmasjata nõu pidamise järele Treidenis, maapäewa Walka kokku. Sest maapäewast aga ei tulnud ometigi midagi wälja. Sellepääle läks ordomeister isi Riiga ja lubas linnale mõnda hääd. Aga wihased kodanikud nõudsiwad temalt ordolossi mahalõhkumise luba, mispääle ta jälle linnast lahkus. Kui mõni päew hiljem üks pääpiiskopi töömees noolega ordolossist lastud, surmatud sai, tõusis 1454 kange wõitlus; pääpiiskopp ja Riialinn wõitlesiwad see kord üheskoos ordo wastu. Silwester wõttis pääpiiskopi riided seljast
