Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/85

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 85 –

suurema jao siiamaalist Preisi ordo maad enesele, nimelt Lääne-Preisimaa Marienburgi lossi ja linnaga; ordole jäi üksnes Ida-Preisimaa, mis wäike jagu siiamaalsest ordo riigist oli ja seegi ei olnud enam ordo pärisomandus, waid Poola lainu nime all; Poola kuningas wõttis kõrgemeistri Poola riigiwürstiks wasta; kõrgemeister Erlichhausen ja tema järeltulijad tegiwad seda enestele kohuseks, et nad kuus kuud pärast walimist Poola kuninga juurde lähewad ja temale truuduse wannet wannuwad; ordo wõttis pääle paawsti üksnes Poola kuninga pääwalitsejaks wastu. Toorni rahu ei jäänud ka Liiwimaal tundmataks. Ühenduse paelad, mis mõlemaid ordo riika, Preisi ja Liiwimaad, ühendasiwad, oliwad Tannenbergi lahingi järele juba lõdwale jäänud; nüüd läksiwad nad üsna ühest ära, liiategi et Preisi piiskopikonnad, mis siiamaale Riia pääpiiskopi sõna kuulsiwad, nüüd Poola walitsuse alla sattusiwad, ja seega Riia pääpiiskopist täiesti lahutatud saiwad. Liiwimaa ordo hoidis ennast weel sada aastat jalul, mis eest ta ordomeistrit Plettenbergi tänama pidi, kes Hermann v. Salzast saadik kõige tähtsam mees oli.

Tülid ordo ja pääpiiskopi wahel jäiwad Wolmari maapäewast 1454 kuni ordomeistri Mengdeni surmani 1469 soiku. Aga kohe Mengdeni surma järele hakkasiwad nad uuesti pääle; pääpiiskopp ei tahtnud, et Mengdeni haua pääle hauakiwi pandi. Nii pea kui Johann Wolthus v. Heerse aastal 1470 ordomeistriks sai, algas jälle salamäng; Silwester ja ordo ametnikud pidasiwad Lemsalus uuesti Kirhholmi maapäewa otsuste üle nõu. Heerse sai juba 1471 ametist lahti ja pandi Wõnnu torni kinni, kus ta weel mõningad aastad olla elanud. Kui selle pääle 1471 Bernhard von der Borg ordomeistriks waliti, tegiwad kõik Liiwimaa seisused Wolmari maapäewal 1472 kümne aasta pääle rahu. Silwester, kes suuremalt osalt oma süü läbi Riia ülema walitsuse kaotanud otsis nüüd kaebates paawsti ja naabriwürstide juurest abi. Paawst Sikstus IV. kirjutas 1474 Silwestrile kirja, kus sees ta Riia ülema walitsuse uuesti pääpiiskopile lubas. Tartu piiskopp sai paawsti käest käsu, seda, mis kirjas lubatud, kätte muretseda. Enne kui paawsti käsk teistele tuttawaks sai, laskis Silwester laewadega rohkesti elutarwidust ja sõjamoona mööda Wäinajõge ülesse Kokenhusi lossi wiia ja palkas sääl enesele sõjamehi. Aga Borg laskis seda kõik tähele panna ja Riialinnale teada anda (1475). Waheajal oli Tartu piiskopp paawsti käsku kuulutada lasknud ja nõudnud, et Riig pääpiiskopi sõna kuuleks. Paawsti käsku ei pandud tähelegi, sest kui Borg 1476 Riiast abi nõudis, kuulutas linn, et ta ordole truuks jääb ja teda iga wälise waenlase wastu aitab, aga pääpiis-