Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/86

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 86 –

kopi wastu sõjariistu kätte ei wõta. Kui linn sellepääle Silwestrile truuduse wannet ei wandunud, korjas pääpiiskopp enesele sõjamehi weel suuremal mõõdul ja tahtis siis paawsti abiga linna ja ordot alandada.

Ka ordomeister walmistas ennast sõja wasta, kus juures teda isiäranis tema õepoeg Simon von der Borg (Kuresaare doompraos, hiljem Tallinna piiskopp) taga kihutas. Et kumbagilt poolt sõja wasta walmistamisega weel walmis ei oldud, tehti uuel Wolmari maapäewal 1477 teist korda kümne aasta pääle rahu. Sellele maapäewale tuliwad ka Daani ja Rootsi saadikud ja tõiwad Riialinnale oma walitsuse poolt sõbralikka kirju. Aga mõni päew pärast maapäewa alustas Silwester wõitlust, kõigeesmalt waimulikus wallas. Ta ähwardas Riialinna kirikuwande alla panna, kui see mitte tema sõna ei kuule. Seda ähwardust tahtis ta pea tõeks teha. Suurel neljapäewal 1477, kui ordo wana wiisi järele püha õhtusöömaaega pühitses, laskis ta wandekirjad kiriku uste külge lüüa ja mõne neist koguni nende kirikute altarite pääle wiia, kus ordo liikmed kirikus koos oliwad. Selle pääle kutsus pääpiiskopp ordomeistri ühes linna wolinikkudega enese juure Kokenhusi, kus ta neid häbemata kombel sõimas. Kui aga asi paremaks ei läinud, pani ta wiis nädalit hiljem 1477 linna ja ordo täiesti kirikuwande alla, mis Riias kellade helistamisega, küünalde ärakustutamisega ja kirikute uste kinnipanemisega teada anti. Linn ja ordo palusiwad nüüd Simon von der Borgi appi, kes sedamaid Rooma paawsti juure läks. Nowembri kuus 1477 tuli Simon Roomast, kus teda Tallinna piiskopiks kinnitati, selle sõnumiga tagasi, et ordo ja linn wande alt lahti päästetud saawad. Paawst oli Tartu piiskopi ja kaht waimulikku meest wandealusid wandest käskinud lahti teha ja Silwestri saja päewa aja sees Rooma kutsunud. Nüüd ei wõinud pääpiiskopp enam keelda, et Riias kirikukelli jälle helistati ja kogudus kirikus wande alt lahti tehti. Pääpiiskopi waimulikud mehed, kes rahwast weel wande all tahtsiwad pidada, aeti linnast wälja.

Joann III. tegi 1463 Tartu sakslastega lepingu, mille järele wiimased Wene asutust ja kirikuid Tartus endises korras pidiwad pidama. Seda lepingut pandi ometi wähä tähele. Petseri kloostri ajaraamatu järele tungisiwad tartlased 8. januaril 1472 preestri Isidori ja 72 wenelase kallale, wõtsiwad nad kinni ja toppisiwad Emajõe jää alla. Niisugune kole tegu ei wõinud nuhtlemata jääda. Joann III. mõtles seda tegu sakslastele kätte maksta. Kulus enne tükk aega ära, kui seda nõu jõudis tõeks teha. 1748 tungisiwad wenelased homiku poolt Liiwimaad laastama. Ordomeister Borg kutsus Walka weel