Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/9

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 9 –

Meie praegusele kodumaale jõudes leidsiwad esiwanemad siin gootlasi eest. Neid hakkasiwad nad eest ära rõhuma. Osalt taganesiwad gootlased eest, osalt jäiwad nad wist siia elama ja sulasiwad aega mööda esiwanematega ühte. Wanad jutud kuulutawad weelgi, kudas mõnes kohas, nagu näituseks Karksi Koodiorus „wanapaganad” asunud, keda ristirahwa laulud wiimaks eemale peletanud. Muidugi mõista, oliwad pääletungiwad esiwanemad ise niisamasugused paganad, nagu need „wanapaganad” keda nad eest ära tungisiwad. Koodiorg paneb meid oletama, et wanapaganad gootlased olnud, kelle meie maal wiibimist arhäologia ju tõeks tunnistab.

Praegusel ajal asuwad mitmel Eestimaa saarel nagu Wormsis, Noarootsis, Naissaarel j.n.e. rootslased. Kas need rootslased muistsete gootlaste järeltulijad on wõi kas nad hilisemal ajal Rootsist sisse rännanud, selle kohta läksiwad wanemal ajal arwamised lahku. Igapidi oli waremal ajal palju rohkem Rootsi asutusi meie maal kui nüüd. Nii näituseks leidus Saaremaal Rootsi asutusi, weel enam aga Hiius.

Hiiu rootslased rändasiwad 18. aastasaja lõpul Wenemaale. Pääle selle oli Lääne rannas Rootsi asutusi. Nimelt elas rannas Haapsalust pääle umbes Paldiskini rootslasi.

Meieaegsed uurijad ei taha saarte rootslasi ometi enam wanade gootlaste järeltulijateks pidada, waid Rootsist siia rännanud rahwakilluks. Wõrdlew keeleteadus juhatab meie rootslaste kodu Rootsi homikupoolsetest maakundadest otsima. Eesti saarte rootslaste, Wenemaa rootslaste ja Nordlandi rootslaste keelemurdes on palju ühtlust. Keeleteaduse nõjal on keeleuurijad uuemal ajal otsuse teinud, et Eesti saarte rootslased Rootsist pärit on. Millal need rootslased siia tulnud, selle kohta puuduwad selged teated. Oletada wõime, et 12. aastasaja algusel, siis sakslaste meie maale tuleku ajal rootslased ju meie saartel ja randadel elasiwad. Näituseks kõneleb Läti Hindrik palju Saaremaa ärawõitmisest, aga Hiiumaa ärawõitmisest waikib ta. Wist asusiwad sel ajal ju Hiius rootslased, kellega saksalsed tüli ei tahtnud teha 12. aastasaja lõpu poole nimetatakse wanus kirjades aga selgesti ju rootslasi.

Igapidi oliwad Eesti saared ja Eestimaagi ammu enne sakslaste siiatulekut tuttawad Rootsimaal ja rootslased pidasiwad nendega elawat läbikäimist. Nii kuuleme mõnda korda Dagaithist, Eysyslast ja Athalsyslast. Dagaithi tähendab praegust Hiiumaad (=Dago), Eysysla Saaremaad (saksa keeli Oesel) ja Athalsysla praegust