Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/90

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.



Neljas ajajärk 1494–1562.

Plettenbergi walitsuse hakatusest kuni ordo walitsuse lõpetuseni.

1. Wolter von Plettenberg, 43. ordomeister Liiwimaal 1494–1535.

Wolter von Plettenberg oli Westfalimaal sündinud, astus juba noores põlwes Saksa ordosse, kus tema sugu kuulsaks saanud (1426 oli üks Plettenberg Miitawi komtur), tuli Liiwimaale ja nimetati 1489 oma terase mõistuse pärast maamarshalliks. (Ordomarshall elas Seegewoldis; pääle selle oliwad weel Dünamünde ja Asheradeni loss tema walitsuse all.) Loringhof oli juba wana mees. 1491 andis ta walitsuse käest ära ja asus Tallinna. Ordoriigi walitsus jäi nüüd Plettenbergi kätte, kelle waim nõrgale ordole weel ühe korra uut elu ja paistust anda mõistis, nõnda et wiimane ots rohkem kui wiiskümmend aastat aega wõttis. Juba maamarshalli põlwes wõttis Plettenberg 1489 sõjast agarasti osa, mis ordo ja praegu paawst Innokens VIII. läbi kirikuwande alt lahti päästetud, aga siiski wastupanewa Riialinna wahel põlema oli süttinud. Riialased saiwad küll esmalt Treidenis 1491 ordost wõidu, pidiwad aga Neuermüülis ometigi taganema ja linna warjule põgenema. Selle lahingu järele ei wõinud Riia enam wastu panna. Wolmaris tehti 1491 järeltulewate tingimistega rahu: Riialinn pidi pahandused ordolt andeks paluma, wangid ilma lunastuse hinnata tagasi andma, ordo lossi Riias üles ehitama, Dünamünde ordo kätte jätma, nõndasama ka