Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/91

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 91 –

kaks kirikut, ühe Riias, teise Dünamündes j. m. m. Linna ülem walitsus jaeti pääpiiskopi ja ordo wahel ära, ometi nõnda, et suurem wõimus esimese kätte jäi.

Pea selle järele tuli Poola riigiasjus suur muutus: 1492 suri pika walitsuse järele Poola kuningas Kaasimir II. ära. Poola troonile walitsesiwad poolakad tema teise poja Johann Albrehti, sest et esimene juba Ungari kuningas oli; aga Leedu rahwas ei olnud sellega rahul, waid nimetasiwad kolmanda poja Aleksandri oma suurwürstiks. See trooni wahetus oli Liiwimaa ja Preisimaa ordole wäga tähtjas, sest ühelt poolt sai Poolamaa wõimus see läbi jälle jaetud, teiselt poolt oli Aleksander kaua aega juba ordo sõber. Teise abilise leidis Plettenberg Rootsimaal, kus Sten Sture ilma kuninga nimeta, aga ometi kuninga wõimusega riiki walitses. Sten Sture oli Daani kuningaga Johanniga riidu läinud, sest et see Rootsi trooni enesele tahtis. Daani kuningas Johann tegi tsaar Joanniga III. sellepärast Sten Sture wastu lepingu.

Wenelaste Liiwimaal käimise järele 1478–81 oli 1483 kümne aasta pääle rahu tehtud. Pisut aega enne seda kui rahu aeg lõpes, ehitasiwad wenelased 1492 paremale Narowa kaldale praeguse Narwalinna kohta ühe kindla lossi, mille ümber aegajalt Iwangorod ehk Wene Narwa linn tõusis. Sest linnast kippusiwad wenelased läheda Narwa ja ka terwe Eestimaa kallale. – Kui selle pääle aastal 1494 Loringhof ära suri ja tema asemele Plettenberg waliti, laskis ta rasket sõda wenelastega ette nähes, Dünamünde kindlaks teha, sest ta teadis, et see läbi Riialinn kõwemini ordo poole hoitud saab. Plettenberg sundis kodanikka, kes hää meelega ordo lossi linnas ei sallinud, ehitust kärmesti käsile wõtma; muidu oli ta nende wastu wäga lahke ja sõbralik. Ka Wõnnu loss tehti mitme uue ja tugewa torniga kindlaks. Mitte wähem mõnusasti ei mõistnud Plettenberg waimulikude meestega ümber käia. Ta hoidis neid küll oma walitsuse all, aga ei teinud neile mingisugust pigistust. Sellepärast oli ka waimulik seisus Plettenbergiga rahul, kes rohkem õpetatud mees oli kui ta eelkäijad ja tüli lõppes ordo ja waimulikkude meeste wahel täiesti otsa; pääpiiskopp Mihael Hildebrand läks ordomeistriga 1501 koguni wenelaste wastu sõtta.

Kui Plettenberg ordo riigis seespool kõik asjad kindlamini korra pääle oli säädinud, kui seda Albert I. ajast saadik Liiwimaal sündinud, wõis ta wäliseid sõjatalitusi käsile wõtta ja tsaar Joann III. wastu wälja minna, kes suure sõjawäega Liiwimaale seepärast tahtis tulla, et rajaäärsed maakonnad temale enam nõnda