Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/92

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 92 –

kui enne waha ega mett ei maksnud. Teine sõja põhjus oli see, et Tallinnas 1493 kaks wenelast wõlsi raha tegemise pärast ära oliwad hukatud. Asjata otsis Plettenberg wõõraste juurest abi, tema endine seltsimees Sten Sture oli Daani kuningaga ära leppinud. Et wiimane 1497 Stokholmis Rootsi kuningaks krooniti, pidi Sten Sture wana sõpruse Plettenbergiga murdma. Ka Leedu suurwürst jättis ordomeistri see kord ilma abita, sest et ta 1501 oma wenna Poola kuninga Johann Albrehti surma järele isi Poola trooni pääle sai ja nii ruttu naabri Wenemaaga weel tülitsema ei tahtnud hakata. Nõndasama asjata jäi Plettenbergi abiotsimine Saksa keisri, Preisi ordo kõrgemeistri ja hansa linnade juurest. Ta katsus nüüd kardetawa tsaar Joann IIIga rahu teha, aga ka sest ei tulnud midagi wälja. Plettenbergil ei aidanud enam muu nõu kui pidi oma ja piiskopide sõjawägedega arwurikaste wenelaste hulkade wastu minema, kes juba 1501 Narwast ordo riiki oliwad tunginud ja nüüd pääle Eestimaa ka juba Tartu ja Riia maid riisunud ja laastanud. Wiljandist tõttas Plettenberg waenlastele walu andma; temal ei olnud rohkem kui 4000 meest; aga wenelastel kõige wähemalt 40,000. Päälahing löödi Siritsa jõe ääres Isborski linna lähedal. Ordomeistri sõjakunst ja hääd sõjariistad saatsiwad ordole wenelaste pääle täielise wõidu. Plettenberg oleks weel kaugemalegi läinud, aga et sõjawäe hulgas tõbi lahti pääsis ja ta isigi haigeks jäi, pidi ta ümber pöörma (1501). Selle aja sees kui ordomeister Wiljandis haige maas oli, lagunes ordo sõjawägi jälle laiali. Pääpiiskopp Mihael Hildebrand, kes ordomeistriga Wenemaal ühes käis, läks Riiga tagasi.

Kui wenelased seda kuulda saiwad, et ordo sõjawägi laiali läinud, tuliwad nad uuesti sõjawäega Liiwimaale, kus 40,000 inimest nende mõõga tera all surma leidsiwad. Waewalt oli Plettenberg aga haigusest terweks saanud, kui ta uuesti sõja wastu walmistas ja 1502 Pihkwa lähedal teist korda wenelaste pääle wõidu sai. Ses tapluses oliwad wenelased igast küljest Plettenbergi ümber piiranud, kes aga ennast waprasti kolm korda nende ridadest läbi lõi ja siis jalawäele appi ruttas, kus segadus oli tõusnud. Wõit jäi ordomeistrile. Et Poola ja Leedumaal ka sõda tõusis, tegiwad wenelased Liiwimaa ordo riigiga 1503 rahu, esmalt kuue aasta pääle, mis hiljem kunni 1553 pikendati. Kui Joann III. aastal 1505 suri, sai ta asemele tema poeg Wassili III. Iwànowitsh (1505–33), kes Liiwimaaga tehtud rahu pidas ja wangi wõetud liiwlasi koju tagasi lubas minna. Aastal 1533 sai Iwann IV. Wene trooni pääle ja walitses