Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/94

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 94 –

puhastanud, kui ta õpetus ka Treptowi kooli tungis ja nende mõlemate meeste südames, kes kooli eestseisjad oliwad, wilja kandwat maad leidis. See ei wõinud teisiti olla, et uus õpetus õppijatessegi mõjus, ja et iga aasta hulk noori mehi Treptowi koolist Liiwimaale tagasi tuliwad, sai uus õpetus pea tuttawaks neis perekondades, kel nimetatud kooliga tegemist oli. Kui 1521 wali katoliku piiskopp Erasmus von Manteuffel Lutheruse usu poole hoidjate tüli pärast ülemal nimetatud Treptowi kooli ära kaotas ja kooliõpetajad oma piiskopikonnast wälja ajas, tuli Knöpken Liiwimaa kooliõppijate palwe ja Melanchthoni nõu pääle Riiga, kus teda endiste kooliõppijate poolt rõõmuga wasta wõeti. Esiotsa õpetas Knöpken enesega ühes tulnud õppijaid edasi, laotas aga ühel hoobil ka wäljaspool kooli uut õpetust laiali. Ka täiskaswanud inimesed tuliwad tema õpetust kuulma, nagu linnakirjutaja Johann Lohmüller, kes kõige truuimaks uue õpetuse poole hoidjaks jäi. Knöpken korjas elawate kõnedega enesele Riias hulga sõpru ja laotas Lutheruse usku ikka enam laiemale, mis waimulikkudele meestele palju muret tegi. Kui keiser Karl V. seda lugu kuulda sai, andis ta 1521 naabriwürstidele ja walitsejatele käsu Riia pääpiiskopi walitsuse eest hoolt kanda. Et aga rahu armastaw wanadlane pääpiiskopp Linde, kes 1509–24 Riia pääpiiskopi toolil istus, Knöpkeni asjast suuremat wälja ei arwanud tulewat, ja seepärast õpetust õieti ära ei keelanud, oli wiimane pea nõnda palju uue usu armastajaid leidnud, et ta 1522 Peetri kirikus paawsti waimulikkude meestega awalikult usu pärast waidlema hakkas. Seesuguse awaliku asjade läbiwõtmisega sai kogudus Lutheruse usuga ja piibliga ikka enam tuttawamaks. Weel aastal 1522 nimetati Knöpken koguduse soowimise pääle Plettenbergi luaga Peetri kiriku õpetajaks. Ta pidas südant liigutawa ametisse astumise kõne ja tegi siis esimesena Lutheruse usu õpetajana Liiwimaal surmani tähtsat tööd. Ta suri 1539 ja maeti Peetri kiriku altari ette maha.

Kui Knöpken 1522 Riias esimese jutluse pidas, oliwad Riia nõumehed selle palwega pääpiiskopi Linde juure läinud, et ta uue õpetuse wäljalaotusel abiks oleks. Pääpiiskopp kui Liiwimaa kirikupää ei wõtnud seda palwet muidugi kuulda, waid tunnistas koguni Wolmari maapäewal 1522 iseäranis kangesti katoliku usu poole hoidja Tartu piiskopi nõudmise pääle Lutheruse õpetust ketseri õpetuseks. Kui sellegipärast Lutheruse õpetuse sõprade hulk igapäewaga kaswis, nimetas wanadusest nõrk pääpiiskopp Tartu piiskopi Johann Blankenfeldi oma abiliseks ja ametipärijaks. Ehk Blankenfeld ametisse astudes küll pidi lubama Riia