Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/95

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 95 –

linnale kõik endised õigused ja wabadused, kõige päält Lutheruse usu jätta, katsus ta ometi, kudas ial wõis, uue õpetuse laialelagunemist takistada.

Aasta hiljem kui Knöpken tuli Jakob Tegetmeier, kes siiamaale Rostokis õpetaja olnud, Riiga siin 1522 surnud wenna pärandust wasta wõtma. Juba tema esimesed kõned selge ewangeliumi õpetuse üle leidsiwad Riia koguduste liikmete südames, keda Knöpken äratanud, rohkesti maad; Tegetmeier pandi sedamaid Jakobi kiriku õpetajaks. Wägewate sõnadega kuulutas ta kõiki katoliku kiriku kõlbmata wiisisid ja awaldas kõike kahju, mis kirik sel kombel tegi. – Nüüd arwas alam rahwas, et ta oma poolt wana kirikut puhastada peab aitama ja läks wihas katoliku waimulikkude meeste wastu nõnda kaugele, et ta kirikutesse tormas, kujud wälja wiskas ja ära põletas, kõige kallimad kirkud tühjaks rööwis ja hauakiwid puruks peksis. Suures kitsikuses läkitasiwad katoliku waimulikud mehed sellepärast salaja kolm munka Wiini keisri juurde ja palusiwad kibedate kaebtustega abi. Et keiser Karl V. isi kodu ei olnud, andis keiserlik walitseja Wilipp käsu, et Riias kõik jälle wanale korrale säetagu, kui linn ei taha wande alla langeda. Aga riialased tundsiwad käsutoojad Dünamünde juures ära ja wõtsiwad wangi; üks neist heitis wangitornis Lutheruse usku. Ka mitmed Liiwima ordo rüütlid hoidsiwad uue õpetuse poole, nõndasama ka Riia komtur Hermann Hohte, kes kodanikkudele pika piitsa saatis (mis kuni uuema ajani Riias mustapääde majas alal hoiti), et nad sellega mungad, nunnad ja katoliku preestrid linnast wälja ajaksiwad. Seda kuuldes läksiwad katoliku waimulikud mehed suurel reedel 1523 kange ähwardamisega linnast wälja, aga tuliwad öösel salaja jälle tagasi.

Plettenberg oli uut usku siiamaale rahulikult päält waadanud, ometi oliwad kirikute rööwimised teda mõtlema pannud ja ta näitas ennast katoliku waimulikkudega Riia wastu ühendawat. Aga Lohmüller mõistis Plettenbergi meelt nõnda palju pöörda, et ta usu tülidega tegemist ei teinud, waid Lutherust paluda laskis, et ta rahwale uue õpetuse üle kirjutaks. Lutherus täitis hää meelega seda soowi, kirjutas 1523 „Riia, Tallinna ja Tartu sõpradele,“ manitses neid kindlasti Kristuse sisse uskuda, ligimesi armastada ja mõnda muud.

Kui pääpiskopp Linde 1524 ära suri, sai juba enne nimetatud Blankenfeld tema asemele, kes kohe kõwa katoliku walitsuse alustas ja Lemsalu ja Kokenhusi ewangeliumi usu õpetajad ametist lahti laskis. Plettenberg isi ei hoidnud uue ega wana usu poole ja tema järele tegi ka suurem hulk rüütlid. Plettenbergil oli uus