— 263 —
maad, wõi wähem ehk suurem? On see endine kuuepäewakoht wõi mitte? Wene tiin olla 2400 ruutsülda — aga wõi siis talumehe pea sellest suurusest kohe selgemat pilti saab!
Alles pärastpoole, kui targematelt õpetust päritud ja ise paremine aru peetud, jõuti wõera mõedu üle selgusele. Ja see selgus polnud jällegi mitte meeldiw. Sest uus mõet ähwardas talupojalt hulga maad ära wõtta. Talumaad oliwad nimelt wana Rootsi mõeduga mõedetud. Kui kuuepäewa-talul seni 18 tündrimaad keskmist põldu oli, pidi ta nüüd 9 tiinu (dessatini) saama, see on, terwelt 2,32 tündrimaad wähem, kui tal praegu käes oli[1].
Alles pärastpoole leiti ka, et uus seadus oma uue mõetmise-wiisiga mitte ainult talupoja maad ei wähendanud, waid maa peale ka weel uusi maksusid pani. Karja- ja aiamaa oli 1805. a. antud seaduse järele maksust prii, ainult
- ↑ Eestimaa mõisnikkude 1802 a. asutatud Kreditkassa oli mõisate peale laenu andmiseks Rootsi tündrimaa asemele Wene tiinu-mõedu tarwitatawaks wõtnud, kuna mõisniku ja talupoja wahel Rootsi mõet edasi maksis. Kreditkassa wõttis määruseks, et tündrimaa, millel 1377 ruutsülda ja 27 ruutjalga on, poole Wene tiinu suurune, s. o. ainult 1200 ruutsülda suur on. 1856. a. talurahwa-seadus tegi aga Kreditkassa ärilise mõedu ühes tema hindamise-wiisiga ka majandusliste olude kohta makswaks, ja see tõi talupojale kahju, mõisnikule aga kasu. Et wahe ühe tündrimaa ja poole tiinu wahel 177 ruutsülda ja 27 ruutjalga, ehk peaaegu 8. osa tündrimaast wälja teeb, siis on wahe 18 tündrimaa wahel, mis enne kuuepäewa-talu all oli, ja 9 tiinu wahel, mis talle uue seaduse järele määrati, 156600 ruutjalga ehk 2,32 tündrimaad. (Tündrimaa eest tegi talupoeg mõisa ühe hobusepäewa ja ühe jalapäewa nädalas.)
