Lehekülg:Mahtra sõda 1902 Vilde.djvu/306

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 305 —

teomees Purilast. Sina, Jüri tunned teda jo! Eks tema mees ole juba uue wakuroamatu pärast herraga kohut käind. Pidand aakenrehtli juures pinna peale soama — old juba kõhuli pingi peal ja soldatil witsakimp käes — aga ei ühti! Lastud terwe nahaga minema. See pole muud kui kartus. Ei nad julge wist liig õelaks minna, muidu tõuseb kära, ja siis on pettus wäljas.“

„Mispärast sa mõisaga kohut käisid?“ päris Mahtra talitaja.

Purila noormees nuuskas naerdes nina.

„Eks naise päewade pärast. Mis tarwis sulase naine mõisa päewi teeb, kui tal mõisast põldu ega sauna käes põle? On jo kuulda, et põle waja teha. Nii seista uues wakuroamatus. Mul noor naine kodu — miks, tulise pihta, pean teda päewi laskma teha? Wõtsin siis kätte ja käisin kihelkonna-kohtu ja pärast aagrehi läbi.“

„Ja taheti naha peale anda?“

„Noh, wägise!“

„Ja siiski said terwe tagumise nahaga tulema?“

„Mitte täpet ei tehtud peale!“

Meeste nõudel jutustas Purila mees oma loo ära.



16.

Ants Welt käib mõisaherraga kohut.[1]

„Kuulge, teomehed,“ ütlesin mina ühel päewal teistele, „mikspärast teewad meie naised

  1. Selle sündinud loo on Ants Welt, Antsu pere selle-aegne sulane Purilas, kes praegu elatanud töö-