Lehekülg:Mahtra sõda 1902 Vilde.djvu/400

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 399 —

õiguse peale toetades sõnnikuweo-päewi mõisa mitte tegema hakata — tulgu, mis tuleb! —

Selle Mahtra meeste otsuse wiis Uuetoa Jüri ainuma uudisena õhtuks koju.

Waewalt oli külas kuulda saadud, et Jüri Mahtrast koju jõudnud, kui mitmed peremehed täis uudishimu Uuetoale ilmusiwad, et Jüri sõnumitest ka osa saada. Oli ju neilgi sõnnikuwedu ukse ees, ning suwi ja sügis täis rõhuwaid kohuseid ähwardasiwad eemalt. Peasmist, peasmist ihkas iga hing, ja kui mitte peasmist, siis ometi wähegi wabamat hingetõmbamist.



21.

Kurbmäng algab.

Järgmistel päewadel jõudsiwad X. walla peremehed otsusele, mõisale mitte enam abitegu teha. Nende arwamine oli kindel, et mõisnik neilt seda ilma mingisuguse õiguseta nõuab. See arwamine walitses ju rahwa seas peaaegu terwes kubermangus, ja kus abiteo wastu mitte awalikult tõrkuma ei hakatud, seal oli ainult kartus haagikohtuniku ja raske karistuse eest mõjuw. Harjumaal aga, iseäranis Kose kihelkonnas, ja nimelt waldades, kus orjus wäga raske ja talupoegade waesus suur, algas igal pool awalik wastupanek abiteo wastu. Kõige pealt ei mindud mõisa sõnnikuweo-päewi ära tegema.

Sel lool palusiwad Kose kihelkonna mõisnikud sõjawäelist abi ja haagikohtunikule tehti ülesandeks, wastupanijaid werise karistuse abil käsutäitmisele sundida. Karistusepaigaks oli