„Mispärast nii tõsine? Tulge tuppa tagasi.“
Neiu astus ukse päält tagasi ja noormees tõmbas ukse kinni.
„Ma ei saa“, wastas neiu. „Ma mõtlen, oleks ma mees, siis wõiksin ma küll, aga nüüd ei suuda. Naised naerawad sagedasti kauem ja unustawad naeru põhjalikumalt kui mehed.“
„See tähendab — Te tahaksite mees olla?“
„Oh ja, aga ainult noor ja tugew.“
„Siis tahaksin mina naene olla, kuid niisugune, nagu Teie. Ja see noor ja tugew mees oleks siis minu wastu hää, nii hää. Mina aga oleks selle nooremehe wastu weel parem, palju parem. Oma hinge annaksin ma temale, kui mul ta oleks. Keha wõtaks ta ise, sest ta on mees, noor ja tugew mees“.
Noormees wahtis üksisilmi neiu pääle, kui ta neid sõnu rääkis. Tema hääl ja silmad mõjusiwad uimastawalt, peaaegu hüpnotiseeriwalt neiu pääle, kes otse tema ees seisis.
„Aga nüüd, nüüd olete Teie naene ja mina mees“, rääkis noormees edasi, kuna ta neiu käest kinni wõttis. „Kas me nüüd ka üksteisele hääd oleme? Kas me ohwerdaksime oma hinged üksteisele? On Teil hinge? Kus kohal ta Teil on? Kui ma Teie silma waatan, siis arwan teda nägewat. Kuid mulle näib, nagu
34
