Lehekülg:Oblomov Gontšarov-Tammsaare.djvu/118

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

ühetaolise kangana, mis märkamatult rebenes alles haua äärel.

Mõnikord tuli neile küll ka muid muresid kaela, kuid Oblomovka elanikud võtsid neid enamasti stoilise rahuga vastu, ja kui mured olid nende pea kohal küllalt kaua tiirutanud, lendasid nad mööda nagu linnud, kes siledal müüriküljel asjata peatuspaika otsides tiibadega vastu kivi rapsivad ja viimaks ära lendavad.

Nii näiteks langes kord osa pehkinud rõdust maha ja mattis kana ühes poegadega enda alla; oma jao pidi saama ka Antipi naine Aksinja, kes istus kedervarrega just rõdu all, kuid oli õnneks läinud parajasti linu tooma.

Majas tõusis kisa-kära: kõik jooksid kokku, suured ja väikesed; kõik olid kohkunud, kujutledes, et kanaema asemel oleks võinud rõdu all jalutada ka proua ise koos Ilja Iljitšiga.

Kõik lõid käsi kokku ja hakkasid üksteist süüdistama, et miks selle peale varem pole mõeldud: üks oleks võinud meelde tuletada, teine käskida, kolmas parandada.

Kõik imestasid, et rõdu maha kukkus, enne seda aga oli aina imestatud, mismoodi ta ikka veel üleval seisab!

Järgnes mure ja arutlemine, kuidas asja parandada; kahetseti kana ja ta poegi taga ning mindi pikapeale jälle laiali, seda kõige valjema hoiatuse saatel, et Ilja Iljitši ei tohi rõdu ligigi lasta.

Umbes kolme nädala pärast said Andrjuška, Petruška ja Vaska käsu allakukkunud lauad ja käsipuud kuuri juurde tassida, et nad teel tüliks ei oleks. Seal vedelesid nad kevadeni.

Iga kord, kui vana Oblomov neid aknast nägi, mõtles ta rõdu parandamisele: ta kutsub puusepa, peab sellega nõu, mis oleks parem teha, kas ehitada osaliselt uus rõdu või lammutada ka allesjäänud osa maha; siis saadab ta puusepa minema, öeldes:

„Mine nüüd koju, ma mõtlen järele.“

See kestis seni, kui Vaska või Motka härrale teatama tuli, et kui tema, s. o. Motka või Vaska, täna hommikul rõdule ronis, siis olnud nurgad majaseina küljest täitsa lahti, nii et iga silmapilk võib ka allesjäänud osa maha kukkuda.

Siis kutsuti puusepp lõplikult nõu pidama ja võeti otsuseks olemasolevale rõduosale mahakukkunud riismetest toed alla panna, mis käsiloleva kuu lõpuks ka teoks tehti.

„Ehee! Rõdu käib jälle täie ette!“ ütles vanamees naisele. „Vaata, kui kenasti Fedot on palgid alla seadnud, just nagu


119