poolteist tundi aega. Ta pani prillid ette ja tahtis kirja lahti teha.
„Ära tee, lase olla, Ilja Ivanovitš,“ peatas naine teda hirmunult. „Kes teab, mis kiri see on? Võib-olla on midagi hirmsat, mingi õnnetus. Näed ju, missugused nüüdse aja inimesed on! Homme või ülehomme jõuab ka, ega ta eest ära ei jookse.“
Ja nõnda pandi kiri ühes prillidega luku taha. Kõik asusid teed jooma. Aastaid oleks ta võinud luku taga seista, kui ta poleks siiski liiga haruldaseks sündmuseks olnud ja Oblomovka elanike meeli ärevil hoidnud. Niihästi teelauas kui ka järgmisel päeval polnud kellelgi muud juttu kui aga kiri.
Viimaks katkes kõigi kannatus ning neljandal päeval tuldi kokku ja tehti kiri lahti. Oblomov vaatas allkirja.
„Radištšev,“ luges ta. „Ehee! See on ju Filipp Matveitšilt!“
„Ahaa! Ehee! Või temalt!“ kostis teiste suust. „Ah temal on siis ikka veel hing sees! Polegi ära surnud! Noh, jumalale tänu! Mis ta siis kirjutab?“
Oblomov hakkas kirja valjusti ette lugema. Selgus, et Filipp Matvejevitš palub endale saata õlle valmistamise õpetust, mida Oblomovkas nii hästi osati pruulida.
„Peab saatma, peab saatma!“ rääkisid kõik läbisegi. „Peab talle kirjutama.“
Nõnda möödus paar nädalat.
„Peab, jah, talle kirjutama,“ ütles Ilja Ivanovitš naisele. „Kus see valmistamisõpetus on?“
„Ei tea, kus ta on,“ vastas naine. „Peab enne üles otsima. Kannata, mis sa nii hädatsed sellega? Kui jumal annab, elame lihavõttepühadeni, paastuaeg saab läbi, eks sa siis kirjutad; ega ta eest ära ei jookse…“
„Tõepoolest, kirjutangi parem pühade ajal,“ ütles Ilja Ivanovitš.
Pühadel tuli jällegi kirjast juttu. Ilja Ivanovitš võttis kirjutamise tõsiselt ette. Ta läks kabinetti, pani prillid ninale ja istus laua äärde.
Majas valitses sügav vaikus; teenijasrahvale oli öeldud, et nad ei trambiks ega kolistaks. „Härra kirjutab,“ rääkisid kõik nii aralt aupakliku häälega, nagu oleks surnu majas.
Pikkamisi, väriseva käega, viltuse kirjaga ja nii ettevaatlikult, nagu teeks ta mingit ohtlikku asja, kirjutas Oblomov: „Armuline härra,“ kui kabinetti tuli naine.
„Otsisin, otsisin, aga õlleõpetust ei ole,“ ütles ta. „Peab
130
