Lehekülg:Oblomov Gontšarov-Tammsaare.djvu/133

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

selja taga donnerwetter’itega kitsi, niisugust hellitamist nähes.

Prostakovide ja Skotininite ajad olid ammu möödas. Vanasõna „haridus on valgus, harimatus — pimedus“ rändas juba kaugetes külades ringi ühes raamatutega, mida rändkaupmehed mööda maad laiali kandsid.

Vanad mõistsid hariduse kasu, kuid ainult välist kasu. Nad said aru, et keegi ei jõua enam muidu järjele, ei omanda auastmeid, riste ega raha; nad nägid, et vanaaegsetel kohtukirjutajatel, vilunud vendadel, kes endiste kommete, konksude ja kriugastega vanaks saanud, hakkas käsi halvasti käima.

Liikusid kurjad kuuldused, et peale kirjaoskuse peab tingimata muidki teadmisi omandama, niisuguseid, millest tänini polnud kuuldudki. Titulaarnõuniku ja kolleegiumiassessori vahel haigutas nüüd kuristik, millest viis üle ainult mingisugune diplom.

Vanad ametnikud, need omaaegsete harjumuste võsud ja altkäemaksude leivalapsed, hakkasid kaduma. Paljud, kes õigel ajal polnud surnud, lasti ametist lahti, sest neid ei usaldatud enam, paljud anti kohtu kätte; kõige õnnelikumad olid need, kes uue korra peale käega lõid ning parajal ja õigel ajal soetatud pesakesse pugesid.

Oblomovid taipasid seda ja mõistsid hariduse kasu, kuid ainult seda nähtavat kasu. Seesmisest õppimisetarvidusest oli neil alles üpris tume ja segane arusaamine; nõnda tahtsid nad oma Iljušale õppimise kaudu üksnes mõningaid hiilgavaid eesõigusi kätte võita.

Nad unistasid juba tema kuldtikandiga mundrist, nägid teda palatinõunikuna, ema unistustes koguni kubernerina; kuid seda kõike tahtsid nad hästi odavalt kätte saada, mitmesuguste kavalustega pooleks, tahtsid salaja au ja hariduse teel olevatest raskustest ning takistustest mööda hiilida, et mitte vaeva näha nendest ülehüppamisega; tahtsid näiteks, et õppimine oleks kerge, et ta ei kurnaks keha ega vaimu, et ta ei kahandaks juba lapsepõlvest saavutatud õnnistatud priskust; et peetaks ainult kuidagiviisi ettenähtud formaalsustest kinni ja antaks tunnistus kätte, kus oleks öeldud, et Iljuša on „kõik teadused ja kunstid läbi võtnud“.

Kogu see Oblomovka kasvatusviis läks Stolzi süsteemiga kõvasti vastamisi. Võitlus oli kummaltki poolt visa. Stolz


134