| uskuma, ise aga püüdsin läbematult Teiega kokku saada ja mõtlesin: kunagi tuleb küll teine, aga seni olen ma õnnelik. Niisugune on tunnete ja kirgede loogika.
Nüüd mõtlen ma juba teisiti. Aga mis sünnib siis, kui ma kiindun temasse, kui kokkusaamine pole enam elu luksus, vaid muutub tungivaks vajaduseks, kui armastus tungib sügavale südamesse (mitte asjata ei tunne ma seal tihket tompu)? Kuidas saab siis end lahti kiskuda? Kas ma jõuan siis seda valu välja kannatada? Kui halb mul siis on! Praegugi ei suuda ma õuduseta selle peale mõelda. Kui Te oleksite elus rohkem kogenud ja vanem, siis tänaksin ma oma õnne ja annaksin Teile alatiseks käe. Aga… Milleks ma seda kirjutan? Miks ei tulnud ma ise ütlema, et soov Teiega kokku saada kasvab päev-päevalt, kusjuures me ei tohiks kokku saada? Öelda seda Teile näkku — ons mul seda julgust, mõtelge ise! Mõnikord ma tahaksingi midagi sinnapoole öelda, aga ütlen hoopis midagi muud. Võib-olla oleks Teie näoilmes avaldunud kurbus (kui see tõsi on, et Teil polnud minuga igav) või Te oleksite haavunud, mõistmata minu häid kavatsusi; ma ei suudaks üht ega teist taluda, ma hakkaksin jälle midagi oma tahte vastu rääkima, minu ausad püüded variseksid põrmuks ja kõik lõpeks kokkuleppega homme jälle kohtuda. Praegu, ilma Teieta, on olukord sootuks teine: ma ei näe Teie leebet pilku, Teie head ja armast nägu; paber kannatab ja vaikib, ning mina kirjutan rahulikult (valetan): enam me üksteist ei näe (ei valeta). Mõni teine lisaks: kirjutan ja valan pisaraid, kuid mina ei teeskle end Teie ees tähtsaks, ma ei ehi end kurbusega, sest ma ei taha valu suurendada, kahetsust ega nukrust süvendada. Kõik see edvistav eneseehtimine varjab harilikult kavatsust tunnete juuri veel sügavamale ajada; mina aga tahaksin nende seemned niihästi enda kui Teie südames hävitada. Ja ka nutt on kohane kas võrgutajatele, kes katsuvad sõnakõlksudega puudutada naisterahva ettevaatamatut enesearmastust, või siis õrnadele unistajatele. Räägin seda jumalaga jättes, nagu jäetakse jumalaga head sõpra, keda saadetakse kau- |
244
