Lehekülg:Põrgupõhja uus Vanapagan.djvu/155

Allikas: Vikitekstid
See lehekülg on heaks kiidetud.

neid üsna külmaks, oli ta ju neile võhivõõras, kellest nad kuulsid surma tõttu esimest ja võib-olla ka viimast korda. Aga kas ilmas upub või saab muul viisil otsa vähe võõraid inimesi, kes neid kõiki jõuab tähele panna või neist huvitatud olla!

Ometi leidus ka neid, keda erutas noore Antsu surma kõrval ka noore naise surm. Kaks surma korraga tähendasid mõnedele nagu mingit viimsepäeva märki. See oli hoiatuseks meestele ja naistele, et midagi suurt ja seletamatut on tulemas, millest pole pääsu. Ole mees või naine, noor või vana, rikas või vaene, ikka võib jumal su uputada nagu kassipoja kas või solgiämbrisse. Sest paik, kus noor Ants oma kaaslasega otsa sai, oli inimesele tõepoolest mitte rohkem kui kassipojale solgiämber.

Vagad otsisid erilist mõtet sellest, et uppunud naine olnud noor ja ilus. Milleks pidi ta just noor ja ilus olema? Aga selleks, et jumal tahtis näidata, kui vähe loeb tema ees noorus ja ilu. Veel rohkem: jumalale ei meeldi ilu, sest ta toob himu. Sellepärast hoiatati noori ilu eest, muidu võib uppuda, nagu uppus seegi oma iluga. Ja nii mõnigi vana ja vaga, kes uskus, et maailma võib parandada ja noorsugu patust pöörda, kuigi kasvatajad ja isad-emad upuvad pattudesse, pani käed kokku ja tänas jumalat, et ta ometi jälle kord oli selgesti mõista andnud, kuhu viib inimese elukõrkus, mis seltsib noorusega, ja kuhu ilu, kui puudub vagadus. Oli isegi neid, kes lootsid, et nüüd ei taha enam keegi ilus olla ja et nii mõnigi iluravija pöördub nüüd jumala poole, sest tema äriasjad hakkavad halvasti minema.

Pime-Mari, kes käis vallakorda, kui oli kuulnud uppumisest, ütles nägevat, et naine, kes hoidis jõepõhjas noore Antsu kaelast kinni, polnudki naine, vaid vesineitsi, kes ei tahtnud, et vähki püütakse. Nõnda juhtuvat siinilmas sagedasti: mõtled, et hoiad süles sõbra naist, aga võta näpust – kaelas ripub sul mõni vesineitsi, kes viib su jõepõhja laiade vesiroosilehtede alla, kus hoiab sind oma kaenlas, et sa enam ei pääseks.

Ametivõimud olid huvitatud, kas noorel Antsul oli vihamehi, aga kõik kinnitasid, ta olnud nii kuldne inimene, et kellelgi polnud tema vastu midagi. See oli seda tõenäolikum, et laipadel puudusid vägivalla-märgid. Oli uppunutel lähem vahekord? Sellest ei võinud juttugi olla, sest naine oli noore Antsu parima sõbra abikaas. Nii siis,


155