Lehekülg:Pildid isamaa sündinud asjust.djvu/121

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 121 –

ja kellel sellepärast Eestlasi nii palju karta ei olnud, oliwad walmid, risti tähte wõtma ja meie maale purjetama. Kohe muretseti hobusid ja sõariistu, nii palju kui tarwis, ja mindi Riiga.

Riiglased wõtsiwad tulijaid rõõmuga wasta, sest paremat aega, ka Saarlasi Sakslaste walitsuse alla sundida, ei wõinud tulla. Kutsumata oliwad abimehed neile koju tulnud, neid tagasi saata oleks ju rumal ja tänutu asi olnud. Et Saarlased tublid meremehed oliwad, ei usaldatud suwel nendega tüli teha. Arwati paremaks, talwe ära oodata ja siis üle jää sõawäega Saaremaale minna. Nii tehti ka. Suwel muretseti kõik sõa tarwitused ette ära ja Daanlastega Tallina maal, kellega kohe pärast Moodena piiskopi äraminekut jälle suur tüli oli sündinud maade pärast, tehti rahu. Süda talwel, Januari kuul 1227, kui kange külm merele kõwa kaane pääle oli tõmmanud ja sood ja rabad nagu kiwiteed käia oliwad, koguti Saksa sõawägi kokku ja hakati Saaremaale minema, et ka Eestlaste wiimist waba maakonda ristiusu nimel ilmliku ikke alla painutada.

„Kui Jõulupüha ja Kolmekuninga päew möödas oliwad,“ – kirjutab Läti Hindrik – „kattis lumi maid ja jää laenid, sest Liiwimaal sünnib sügawusele kindel kaas ja wesi läheb kõwaks nagu kiwi ja sünnib jää ja siis on tee wee pääl parem kui kuiwal maal. Kui sedawiisi tee üle mere oli saanud, saatsiwad Riiglased kohe sõakuulutuse wälja, sest et nemad igatsesiwad, Saaremaa paganaid, kes mere saare pääl elawad, püha ristimise weega siputada, ja nemad kutsusiwad kõik Ema jõe kaldale kokku. Kui Waabiaani Sebastiaani päew (20. Januar) möödas oli, tuliwad kõik kokku, Sakslased, Riiglased, Liiwlased Lätlastega ja Eestlased kõigist maakondadest ja läksiwad auuwäärt Liiwimaa piiskopiga teele. Ühes temaga oli ka Semgallide piiskop, ordomeister Wolkwiin oma ordowennastega ja ristisõitjatega, ja kõigil oli oma moon ja sõariistad kaasas. Kui palwet oli tehtud, läksiwad nemad jääd mööda Saaremaa