— 70 —
Mõõga mõllul elu müüa,
Ambu-noolila anguda!
Ei ole tõbe tülitseda,
Ohtu-põlwe orjamista,
Walu-sängil walwamista.
Sõa surmal suurem ilu.
|
Tõises laulus seletab wend, kes sõast tagasi tulnud, kodu oma armsa õele tema küsimuste pääle sõalugu nõnda:
Mino ella welekene,
Kas on sõas naine armas,
Naine armas, kaasa kallis?
„Oh mu sõsar, sõstrasilma,
„Masajalgne maalikene:
„Ei ole sõas naine armas,
„Naine armas, kaasa kallis.
„Sõas armas haljas mõõk,
„Kallis kangepää hobune.”
Sõsar welelta küsima:
Kas on sõas meeste werda?
„Oh mo sõsar sõstrasilma,
„Masajalgne maalikene:
„Siin jookswad jõed wesina,
„Sääl jookswad jõed werena,
„Suitsest saadik sula werda,
„Sadulast saadik Saksa werda,
„Wööst saadik wõõra werda;
„Tarretanud welede werda
„Ei ma saanud mõõtemaie.”
Sõsar welelta küsima:
Kas on sõas meeste päida?
„Oh mo sõsar sõstrasilma:
„Nii on sõas meeste päida,
„Kui on soossa mättaaida!”
Kas on sõas sääre luida?
„Nii on sõas sääre luida,
„Kui on aias teibaaida.”
|
