Lehekülg:Pildid isamaa sündinud asjust.djvu/70

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 70 —

Mõõga mõllul elu müüa,
Ambu-noolila anguda!
Ei ole tõbe tülitseda,
Ohtu-põlwe orjamista,
Walu-sängil walwamista.
Sõa surmal suurem ilu.

Tõises laulus seletab wend, kes sõast tagasi tulnud, kodu oma armsa õele tema küsimuste pääle sõalugu nõnda:

   Mino ella welekene,
Kas on sõas naine armas,
Naine armas, kaasa kallis?

„Oh mu sõsar, sõstrasilma,
„Masajalgne maalikene:
„Ei ole sõas naine armas,
„Naine armas, kaasa kallis.
„Sõas armas haljas mõõk,
„Kallis kangepää hobune.”

Sõsar welelta küsima:
Kas on sõas meeste werda?

„Oh mo sõsar sõstrasilma,
„Masajalgne maalikene:
„Siin jookswad jõed wesina,
„Sääl jookswad jõed werena,
„Suitsest saadik sula werda,
„Sadulast saadik Saksa werda,
„Wööst saadik wõõra werda;
„Tarretanud welede werda
„Ei ma saanud mõõtemaie.”

Sõsar welelta küsima:
Kas on sõas meeste päida?

„Oh mo sõsar sõstrasilma:
„Nii on sõas meeste päida,
„Kui on soossa mättaaida!”

Kas on sõas sääre luida?

„Nii on sõas sääre luida,
„Kui on aias teibaaida.”