Lehekülg:Pisuhänd Vilde 1913.djvu/104

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
107

Laura.

Tänan sind, Ludwig! Kui hea sa oled!

Piibeleht.

Aga sul om temälegi õnne soowi: „Pisuhänd“ on talle kalli auhinna toonud.

Laura.

Auhinna ka weel!

Sander.

Sa imestad? Kas ta ei meeldi sulle?

Laura.

Paiguti — ja, paiguti nii hästi, et (naeratades ja pilguga Piibelehte riiwates) minu Tiitki need kohad wõiks kirjutanud olla, aga sealtsamast tolksti see imelik pisuhänd, ja siis see lõpp —

Sander.

Aga nii on korras, nagu auhinnast näed.

Laura.

Siis soowin sulle õnne — ma ei kõlba wist arwustajaks.

Aga kudas sa meie eest papa juures õieti mõtled kosta, Ludwig? Sa tead, ilusate sõnadega pole seal midagi ära teha.