Lehekülg:Pisuhänd Vilde 1913.djvu/110

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
113
Piibeleht.

Ja. Wäega wõimalik, et ma ettewõtte aktsiaseltsiks teen, kuid enne peab maapind minu olema, ning tolle omandamiseks on mul kapitali waja.

Sander.

Tiit, mis nali see’nd jälle on!

Piibeleht.

To ei ole nali.

Neil päiwil sures siin üks elatanud Saksa preili ärä, kes muu seas kompleksi keskaigseid wiilkatusega maja-tsuharikka awara krundi pääl maha jättis, mida ta oma eluaigu pietetlikul jonnakusel kellegile ei tahtnud müüa. See krunt ongi minu kullasoon. Ta saisab südäliinan kõige paremal ärikohal, kate eläwä uulitsa wahel, ja kisendab ettewõtliku mehe perrä, kes poollagunenud elumajad maha kisub ja mõne suurepäralise äripalee asemele ehitab. Tu miis tahan mina olla. Tõise ei tiiä wiil, et see immobil nüüd saada ja wõileiwa iist saada om.

Sander
pealetikkuwa aimdusega.

Missugusest immobilist sa kõneled?